:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2011/11/28/855047t1hf6ca.jpg)
Kaks aastat pärast keskkriminaalpolitsei likvideerimist loob siseminister Ken-Marti Vaher selle uuesti, mõrvade uurimine jääb siiski prefektuuride ülesandeks.
Eesti saab taas keskkriminaalpolitsei
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpselt samal kujul vana keskkriminaalpolitseid (KKP) siiski ei elustata. See jääb tegutsema politsei ja piirivalveameti koosseisus ning eraldi valitsusasutust reformiga ei teki. Uue KKP peamisi ülesandeid saab olema neli: kriminaaltulude konfiskeerimine ning korruptsiooni, narkokuritegude ja küberkuritegevuse uurimine.
«KKP taasloomine annab sealsetele inimestele töös olulise motivatsiooni ja uurijatöös selgelt arusaadava identiteedi,» põhjendas siseminister Vaher ajalooratta tagasikeeramist. «Iseenesest on nimel «keskkriminaalpolitsei» väga tugev ajalooline taust ja miks mitte seda tugevat kaubamärki kasutada.»
Kuid see pole siiski peamine põhjus, miks KKP uuest aastast n-ö reanimeeritakse. Vaheri sõnul on selleks ennekõike siiski vajadus tõhustada veelgi võitlust organiseeritud kuritegevusega.
Selleks alustasid septembris politsei- ja piirivalveametis eraldi üksustena tööd kaks bürood – korruptsioonikuritegude ja kriminaaltulu tuvastamiseks.
Kokku koondaks KKP enda alla neli eraldiseisvat üksust ja selleks on parajasti loomisel veel kaks üksust. Neist esimene hakkab keskselt tegelema narkokuritegude ja teine arvutikuritegevusega. Viimased kaks on organiseeritud kuritegevuses kogu maailmas tooni andvad kuriteoliigid. Ainuüksi küberkurjategijate kasumiks arvatakse tänavu olevat 110 miljardit USA dollarit.
«Kokkuvõttes peaks selline tsentraliseerimine kõiki neid uurimissuundi veelgi tugevdama,» kinnitas Vaher ja tõi näiteks kriminaaltulu konfiskeerimise, millega praegu tegeleb igas prefektuuris üks ametnik. «Tulevikus hakkavad need ametnikud alluma kesksele büroole, kuhu kuulub vähemalt kuus inimest ja kust osatakse prefektuurides asuvaid ametnikke paremini juhtida.»
Viimastel aastatel on riik kriminaaltulu konfiskeerimisel saanud kurjategijatelt keskmiselt 2,6 miljonit eurot aastas. Siseministeeriumi hinnangul peaks keskse üksuse loomine seda summat vähemalt kahekordistama.
«Pealegi suudaks ta siis oma teenust edaspidi pakkuda ka maksu- ja tolliametile,» lubas Vaher.
Veel aasta aega pärast KKP kaotamist 2009. aasta lõpus kostis kriminaalpolitseist korduvalt väiteid, et endised KKP ametnikud ei tunne end piisavalt motiveerituna, sest neil on raske määratleda, kelle jaoks ja mida nad jälitustöös tegema peavad.
«See hinnang, et toome nüüd need inimesed pärast mitmeaastast istumist n-ö august välja, on minu meelest siiski veidi vale,» ütles siseminister. «Meie soov on uurijate motivatsiooni tõsta. Ja siin on väga oluline anda neile kindel identiteet, võimaldada paremad palgatingimused ja tehnilised võimalused.»
Kava järgi tõuseks kriminaalpolitseinike minimaalne kuupalk 60 protsendile vastava taseme prokuröri palgast. Jälitusametnikud hakkaksid seal saama kuus kätte vähemalt 1000 eurot.
Eraldi juhti KKP-le siseministeerium ei planeeri, sest organisatsioon hakkab alluma praegusele politsei- ja piirivalveameti kriminaalosakonna juhile Raigo Haabule.
Kommentaar
Andres Anvelt
KKP viimane direktor, riigikogu liige (SDE)
Keskkriminaalpolitsei (KKP) taastamine on ainuõige lahendus. Soomes käidi kunagi 1950. aastatel läbi sama protsess, kui KKP kaotati ja selle vajalikkusest alles tagantjärele aru saadi.
KKP ametnikele konkreetse jurisdiktsiooni loomine on ainult hea – kui sa pead tööd tegema nii, et sa täpselt ei oskagi määratleda oma eriala, siis mõjub see motivatsioonile halvasti.
See, milliseid kuriteoliike see asutus uurima hakkab, on maitseküsimus. Tõenäoliselt saab nende tööpõld olema määratletust laiem, sest ainuüksi kriminaaltuluga tegelemine muudab selle valdkonna laiemaks.
Minu hinnangul peaks uuel KKP-l olema kindel regionaalmudel – see tähendab, et neil peaks olema kohapeal prefektuuridest sõltumatud ametnikud. Ainult nii saab see üksus edukas olla.
KKP-l peab tekkima võimekus ja sellega ka õigus võtta uurimiseks üle ükskõik mis ajahetkel ükskõik milline kriminaalasi. Kui neil see võimekus on, siis saab neil olema ka tugev identiteet.
Raha keskkriminaalpolitseile
Siseministeerium plaanib järgmise aasta algusest uurimise kiirendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks investeerida ligi 2,7 miljonit eurot.
• Kriminaalmenetluse kiirendamiseks 1 412 862 eurot. Kriminaalpolitseinike minimaalseks kuupalgamääraks kehtestatakse 60 protsenti vastava taseme prokuröri minimaalsest kuupalgamäärast.
• Eritehnika soetamiseks 315 000 eurot.
• Kriminaaltulu üksuse loomiseks 218 400 eurot. Võimekuse parandamiseks värvatakse 2012. aastal senisele kolmele ametnikule juurde seitse ametnikku.
• Küberkuritegevuse-vastase üksuse töövahenditeks 731 537 eurot.
Allikas: PM