Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Suursaadik: Venemaa jääb meie naabriks ka edaspidi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kremli hoonetekompleks.
Kremli hoonetekompleks. Foto: SCANPIX

Eesti suursaadik Venemaa Föderatsioonis Simmu Tiik leidis, et Venemaa ilmselt ei lagune ning jääb meie naabriks ka edaspidiseks.

«Venemnaa on juba üsna tükk aega alles olnud ja isegi meie naabrina ja küllap ta jääb ikka üsna tükiks ajaks, vaatamata kõigele ei usu mina, et Kaug-Ida ja Kaliningrad oleks kuidagi Venemaal pinnuks silmas,» rääkis Tiik Kuku raadio saates «Välismääraja».

«Pigem on ikkagi, kui jälgida kohalikku ajakirjandust, pinnuks silmas Kaukaasia piirkond, ka sellest praktilisest aspektist, et sinna läheb palju rohkem raha riigi rahakotist, kui läheb n-ö põlis-Vene kubermangudesse ja eks see tekitab ikkagi paksu verd, et miks mina pean elama kehvemini kui nemad seal, kusjuures mina olen ju peeglisse vaadates palju ilusam ja üldse tublim, aga nemad saavad seal ilma vaeva nägemata riigi rahakotist palju rohkem,» kirjeldas suursaadik Venemaal valitsevaid meeleolusid.

«Ma arvan, et see on lähiajaks palju valusam küsimus, kui Kaliningrad või Vladivostok, mis on siiski suhteliselt kõigele vaatamata positiivsed ja tsiviliseeritud piirkonnad, kus kõigele vaatamata on ikkagi leida üsna mitmeidki meeldivaid asju alates Kaliningradist peale täiesti Pariisi tasemel croissant’idest ja lõpetades Vladivostokis Vaikse ookeani vetest välja tulevate hõrgutistega,» sõnas saadik.

«Nii et mina ei tahaks kuidagi uskuda, et see Venemaa piiride küsimus mingit aktuaalsust omab lähimatel aastakümnetel, sest on palju akuutsemaid küsimusi: kuidas liigub riigi sees raha, kuidas ta liigub sisse ja välja, kuidas ta jaguneb, kuidas on inimeste elujärg,» leidis suursaadik Tiik.

Suursaadik rõhutas, et pärast kahekümne aasta tagust kataklüsmi on huvi piiride muutmise vastu Venemaal väga pikaks ajaks kadunud.

«Võib spekuleerida, et on piirkondi nagu Lõuna-Osseetia ja mõned teised, kes aegajal ikkagi Venemaa rüppe kipuvad. Aga ma ei usu, et ka siin hakataks Pandora laegast avama, nii et vaatamata analoogiatele ajaloos ma ei usu, et see lähiajal aktuaalseks muutub, sest on lihtsalt väga palju teisi küsimusi, mis on palju akuutsemad,» uskus Simmu Tiik.

Tagasi üles