/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2011/11/23/848590t1h1b3d.jpg)
Detsembri alguses valitakse esimest korda Eesti parim ja halvim seadus. Nominente saab avalikkus hinnata juba novembris.
Valitakse Eesti parim ja halvim seadus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkursi eesmärk on suurendada avalikkuse teadlikkust hea õigusloome vajalikkusest, aidata kaasa hea õigusloome tava järgimisele ja tunnustada nii parimaid kui halvimaid õigusemeistreid. Ettevõtmise taga seisab teenus- ja teabemajandussektoris tegutsevaid aktiivseid ettevõtteid liitev Teenusmajanduse Koda.
Läbimõtlemata seadustega ei ole võimalik luua head ärikeskkonda ega toimivat õigusriiki, märkis advokaat ja Teenusmajanduse Koja aseesimees Allar Jõks tänavu 20. juunil Postimehes ilmunud arvamusartiklis, milles tutvustas kaheksast punktist koosnevat hea õigusloome tava. «Tava ei ole kindlasti võluvits kuid loodetavasti aitab kaasa õiguskultuuri kujundamisele.» Jõks tõi eeskujuks juba toimiva hea valimistava: «Viimastel riigikogu valimistel leidis hea valimistava kindla koha nii valitavate kui valijate sõnavaras ja selle mõju poliitilisele kultuurile pole olematu.»
Parima ja halvima seaduse konkursil osalevad nii riigikogus vastu võetud seadused, kui ka vabariigi valitsuse ja kohaliku omavalitsuse määrused, sõltumata nende vastuvõtmise ajast. Parima ja halvima seaduse mõõdupuuks on vastavus hea õigusloome tavale.
Parima ja halvima seaduse valib välja viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja esindaja Allar Jõks, juristide liidu president Priidu Pärna, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia korraline professor Jüri Saar, Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ja Postimehe vastutav peatoimetaja Anvar Samost. Kandidaate parimaks ja halvimaks seaduseks saab aga esitada igaüks, saates selle hiljemalt 28. novembriks Teenusmajanduse Kojale e-posti aadressil allar.joks@sorainen.com.
Juba nädala pärast selguvad parima ja halvema seaduse nominendid, mis avalikustatakse Postimehe paberväljaandes ja Postimees.ee’s. Võrguväljaandes saavad lugejad valida välja ka oma lemmikud. Lõpliku otsuse teeb komisjon detsembri alguses, veel enne riigikogu aastavahetusepausi.
Hea õigusloome tava
Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid – hea õigusloome tava.
• Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
• Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
• Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
• Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
• Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
• Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.
• Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
• Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.