/nginx/o/2011/11/15/834382t1hc0df.jpg)
The European Anti-Poverty Network Eesti ning Nõmme Lastekaitse Liidu juhatuse liikme Kärt Mere tõstis esile, et Eesti 1-14-aastaste laste vigastussuremuse kordaja on viis korda kõrgem Rootsi omast.
Mere: statistika räägib Eesti kohta kurba keelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mere sõnul näitab statistika, et iga viies laps Eestis vajab vigastuste tõttu haiglaravi ja laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Eestis hukkub vigastuste tõttu aasta jooksul keskmiselt 10 imikut ja 60 1-14-aastast last.
Mere lisas, et imikute surmapõhjuste hulgas on vigastused 3. kohal sünnituseelse, -aegse ja -järgse perioodi patoloogia ja kaasasündinud väärarendite järel. 1-14-aastaste laste surmapõhjuste hulgas on vigastustel esikoht - need moodustavad 60 protsenti kõigist surmajuhtudest.
Eesti 1-14-aastaste laste vigastussuremuse kordaja (surmade arv 100 000 lapse kohta) on viis korda kõrgem Rootsi omast, ületab enam kui kahekordselt Ungari, Tšehhi, Poola ja ligi kaks korda USA näitajat ning on peaaegu sama suur Lõuna-Korea laste suremuskordajaga.
Mere väitis ka, et laste neurootilised ja stressiga seotud häirete esinemine on viimase viie aastaga kasvanud viiendiku võrra. Kõige väiksemad patsiendid, kes ülepinge tõttu satuvad Tallinna Lastehaigla psühhiaatrite juurde ravile, on pooleteiseaastased.
Lapsed, kelle käitumis– ja tundeeluhäirete põhjustajaks on stress, moodustavad lastepsühhiaatrite patsientidest kõige mahukama osa-neljandiku. Kasvanud on ka rahutute ning aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste hulk. Lapsed reageerivad vanemate stressile, mis on sageli põhjustatud rahamuredest.