Vahel pole haigekassa otsused lihtsalt läbipaistvad. Näiteks on esinenud juhtumeid, kus avalik haigla on pakkunud, et on võimeline teenindama rohkem ravijuhte, kui haigekassa on soovinud, kuid vastav leping on antud hoopis samas piirkonnas asuvale erakliinikule.
«Partnerid ei ole sageli valmis heade suhete hoidmise eesmärgil selliseid otsuseid vaidlustama. Teiseks on küsitav, mis ulatuses ja viisil saab ravi rahastamise lepingute sõlmimist tagantjärele haigekassa väliselt kontrollida,» seisis uuringus.
Nii järeldas uuring, et praeguse süsteemi ülesehitus, eeskätt ravi rahastamine konkursi kaudu on tõsiseks aruteluteemaks. «Täna kehtiv pakkumisskeem ja otsustussüsteem ei ole pakkujatele ja kolmandatele isikutele arusaadav ega läbipaistev, soodustades seetõttu pettust ja korruptsiooni,» märkis uuring.
Uuring soovitas täpsustada protseduure, eristada selgemalt, milline osa arstiabist on avatud konkurentsiks ja kus kasutatakse läbirääkimisi, aga sõlmida ka raviteenuse osutajatega pikemaid, näiteks 5-aastaseid lepinguid.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur leidis, et haigekassa ravirahastamise lepingute protseduur väga selgelt lahti kirjutatud, iseasi on see, kas need reeglid kõigile meeldivad või ei meeldi. «Küsimus on selles, kas need protseduurireeglid on kõigile üheselt mõistetavad. Tundub, et täna pole, sest meil on hetkel ka kaks kohtuvaidlust pooleli haigekassa ja raviteenuse osutajate vahel, kust me ootame ka nii-öelda sisendit selleks, et seda ravilepingute protsessi võib-olla selgemaks ja paremaks kirjutada,» kommenteeris uuringu järeldusi Pevkur.