Riik annab raamatute ostmiseks 1,6 miljonit eurot

Foto: Teet Malsroos.

Majanduskriisi ajal on raamatukogudes rohkem nii lugejaid, laenutusi kui ka külastusi, aga uute raamatute arv kasvanud ei ole. Viimasel kolmel aastal on vähenenud osturaha nii riiklikul kui kohalike omavalituste tasandil, võrreldes 2008. aastaga vähenes raamatute ost ligi 30 protsenti.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus, mida toob 2012. aasta eelarve raamatukogudele?

Riigieelarvest eraldatav teavikute toetus kokku on 2009. aastast alates 1 677 890 eurot ja selline summa on ka 2012. aasta eelarve eelnõus.

Omavalitsuste poolt on rahvaraamatukogude eelarvet tugevasti kärbitud alates 2009. aastast, eriti aga 2010. aastal. Eelkõige töötasu ja teavikute raha näol. Nende kärbete pinnal on positiivne fakt, et väiksemate raamatukogude teavikute soetamise summasid on vähem vähendatud.

Olen aru saanud, et nn Langi reformi idee seisneb selles, et riigieelarvest kaetakse väärtkirjanduse – eesti algupärand, luule, kultuuriajakirjad ja ka maailmakirjanduse olulisemate raamatute – ostmine. KOVi eraldatud rahast võivad aga osta raamatukogud seda, mida tahavad. Mida see plaan teie arvates kaasa toob?

Kirjanduse soetamise kohta olete õigesti aru saanud.

Rahvaraamatukogude komplekteerimise põhimõtete järgi peavad raamatukogud esimesena muretsema eesti keelele ja kultuurile olulisi teoseid. 2006. aastal kontrollisime, kas kirjanike liidu esitatud nimekirjas olevad eesti algupärased teosed on raamatukogudes olemas, ja tulemus oli küllaltki hea.

Raamatukogudes on piisavalt teadmisi ja kompetentsi, et sinna muretseda kulka preemiaga pärjatud raamatuid või muid auhindu saanud teoseid.

Millistest raamatutest on raamatukogudes puudus?

Raamatukogud teevad ise oma kogude analüüsi ja lähtuvalt oma teeninduspiirkonna elanike vajadustest korrigeerivad komplekteerimise plaane. Õppekirjandust ja õppimist toetavat kirjandust võiks alati rohkem olla. Ka nn koolide soovituslikku lugemist võiks olla rohkem eksemplare.

Praegu on Eestis 559 munitsipaalraamatukogu. Neile eraldab riik toetust teavikute ostmiseks, lisaks vahendid maakonnaraamatukogu nelja töötaja töötasu katteks. Kas nn Langi reform võib kaasa tuua raamatukogude arvu muutumise?

Sellest 559st on ligikaudu kolmandik piirkondades, kus rahvaraamatukogu olema ei pea, sest seaduse järgi peab raamatukogu olema piirkonnas, kus elanikke on üle 500.

Raamatukogude arv on muutunud viimase 12 aasta jooksul vähe, küll on toimunud tegevuse ümberkorraldamisi – rahvaraamatukogu on viidud parematesse ruumidesse koolimajades ja liidetud talle ka kooliraamatukogu ülesannete täitmine.

Miks peaks ja kas üldse peaks praegust süsteemi muutma?

Süsteemi muutmist pole ju ette näha, küsimus on vaid komplekteerimise korraldamises.

Enim laenutatud autorid
Möödunud aastal maksti autoritele laenutushüvitisi (raamatukogudest laenutamise eest saadav tasu) kokku 120 420 eurot ja 20 senti.  
Erik Tohvri     35 557 laenutust     3049,84 eurot
Barbara Cartland     18 787     1611,87 eurot
Ira Lember     20 442     1466,65 eurot
Aino Pervik     24 907     1297,98 eurot
Andrus Kivirähk     19 212     1286,02 eurot
Leelo Tungal     20 625     1279,12 eurot
Ketlin Rauk (endine Priilinn)     14 673     1229,55 eurot
Agatha Christie     13 395     1149,25 eurot
Milvi Lembe     11 868     1018,24 eurot
Aimee Beekman     30 931     989,61 eurot
Eno Raud     17 487     980,00 eurot
Piret Raud     18 708     800,68 eurot
Allikas: Eesti Autorihüvitusfond