Põllumehed: niitmise toetus takistab tegevuse laiendamist

Heinaniitmine traktoriga. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Võrumaa põllumehed ründasid eilsel kohtumisel põllumajandusministrit murega, et paljud maaomanikud ei taha enam põllumehele vajalikku maad rendile anda, kuna toetused niitmise eest on suuremad kui tõsise põllumehe võime sama maa eest renti maksta.

See takistab päris põllumehi tegevust laiendamast, samal ajal kui paljud maaomanikud lasevad toetuse tingimuste täitmiseks oma maa pealt lihtsalt suurema heina maha niita ja purustada.
Probleem on eriti terav seetõttu, et üle poole Eesti põllumajanduses kasutusel olevast maast on rendimaa.

Üks tuntumaid Kagu-Eesti põllumehi Mart Timmi, Jaagumäe talu peremees ja hiljutine aasta põllumehe tiitli kandja, arvas, et probleem läheb aina teravamaks.

Tema sõnul pole sellisel põllumaa kui ressursi raiskamisel mingit pistmist põllumajandustoetuste üldise eesmärgiga muuta toit tarbijale kättesaadavamaks ja nii võiks sellise toetuse ümber nimetada põllumajandusliku maa kinnisvaratoetuseks.

Timmi sõnul on tal endal põld, mis on kunstlikult kaheks jagatud, ühelt poolelt saab tema viis tonni vilja, teisel poolel võtab omanik välja hooldustoetust, toetuse määr on mõlemal sama.

Põllumeeste arvutuste järgi võib hooldustoetus vaid niitmise korral tähendada maaomanikule praegu kuni kolmekordset puhaskasu.

Minister Helir-Valdor Seeder möönis probleemi ja tõdes, et olukord ei ole kindlasti mõistlik, aga ühtegi kiiret lahendust tema sõnul ei paista. Tegu ei ole ainult Eesti probleemiga, kuna toetamise alused tulevad Euroopa ühisest põllumajanduspoliitikast.

«Me otsime lahendust ja otsib ka Euroopa Komisjon, et toetus läheks ainult aktiivsetele põllumeestele,» ütles Seeder.

Tema sõnul on kindlasti parim lahendus, kui põllumees oleks ise ka maaomanik. Minister arvas seetõttu, et kõik põllumehed, kes praegu maad ostavad, teevad kindlasti õigesti. Samas ta tõdes, et paljudel põllumeestel ei ole praegu maa ostmiseks vaba raha.

Seeder meenutas, et 90ndate aastate keskpaiku sai põllumaad sai kohati päris odavalt, aga paljud põllumehed eelistasid teha muid investeeringuid.

Talupidajate keskliidu juht Kaul Nurm ütles, et vanas Euroopas, kus põllumaa iga lapp on jagatud, ei mõista keegi, kuidas saab üldse nii olla, et on korralik põllumajandusmaa ja seda lihtsalt niidetakse.

Tema sõnul on ainult aja küsimus, kui see meilgi paika loksub, sest inimesi tuleb maailmas juurde, toiduvajadus kasvab ja need põllumaad võetakse nagunii kunagi päriselt kasutusele.