/nginx/o/2009/04/08/160039t1h0d24.jpg)
Riigikogu liige Andres Herkel hoiatas, et kui inimarengu aruande järgi on Läti ja Leedu olukord meist halvem, siis ei tohi see meid sugugi lohutada, vaid see on ohu märk.
Herkel: Läti ja Leedu kehvem olukord ei tohiks meid lohutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iseseisev ja tugev Läti rahvusriik on Eesti iseseisvuse parim tagatis,» rõhutas Herkel täna riigikogus.
«Madal sündivus ja väljaränne ohustavad kõiki kolme riiki. Kui probleem on Leedus ja Lätis teravam kui meil, siis peame endale meenutama, et meie tagamaa on veel kitsam, oleme kõige väiksem rahvas,» meenutas Herkel.
«Inimarengu aruanne pöörab esmakordselt eraldi tähelepanu keeltele ja keelepoliitikale. Meie keelte staatus on kahekümne aasta jooksul küll tõusnud, kuid omakeelse kõrgkooli, teadusterminoloogia ja kultuurivara säilitamine pole muutuvas maailmas kerge ülesanne,» hoiatas ta.
«Loodame et ka edaspidi kannustab meid tahe kõrgelt arenenud riikidele järele jõuda. Ühel pildil, mida aruande peatoimetaja Marju Lauristin riigikogu ees demonstreeris, rippus kõrge inimarenguga riikide esitosinas Kreeka. See pildistus oli küll pisut varasem: mull püsis, võlakriis veel ei räsinud,» kirjeldas Herkel.
«Tegelikult on päris huvitav vaadelda, kuidas hakkab võlakriis lähiaastatel erinevate Euroopa riikide inimarengut mõjutama. Meil võib olla eeldusi oma positsiooni parandada, kuid peamiselt selle arvel, et teisi tabavad tugevamad tagasilöögid,» hoiatas poliitik.
«Tegelikult on Eesti autoriteet ja positsioon nii eurotsooni kui ka laiemalt Euroopa Liidu riikide hulgas ootamatult kõrgele kerkinud. Seda lihtsalt sellepärast, et me saame hakkama. Meie rahandus on korras võrreldes nende riikidega, kellest me inimarengus seni tunduvalt maha jääme,» rääkis Herkel.
«Ma pole kindlasti ainus eestlane, kes on viimastel nädalatel sel teemal väliskolleegidelt komplimente kuulnud. Olen ikka vastanud, et jah, kõik on hästi, ainult meie inimesed saavad palju vähem palka, kui saadakse nendes riikides, kellele meid eeskujuks seatakse. Ometi on olemas lootus, et range rahapoliitika hakkab ka dividende tooma,» sõnas Herkel.