/nginx/o/2011/10/27/810020t1h8512.jpg)
Sügisel kinnitatud värsked tervisekaitsenõuded lasteaedadele sätestavad muuhulgas, et lasteasutuse maa-ala haljastuses ja ruumides ei tohi olla mürgiseid taimi. Seda, millised taimed on mürgised ja kuidas need inimesele mõjuvad, peavad lasteaia töötajad otsima vastavatest registritest.
Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri soovitas loetelu mürgiste taimede kohta otsida eelkõige Krista Kauri, Urmas Laansoo ja Taimi Puusepa kokku pandud raamatust «Mürgised taimed õues ja toas». Tema sõnul on need teadmised head mitte ainult lasteaednikele, vaid meile kõigile.
Mürgistusinfo lehel on eraldi välja toodud taimed, millega mürgistuse infoliin on kõige enam kokku puutunud ja pidanud elanikkonda või meedikuid nende osas nõustama, ütles Saluri. Seal lehel on välja toodud kokku tosin taime. Need on agaav, alpi kuldvihm, kee-palvehernes, putked, aga ka sellised levinud taimed nagu hapuoblikas, rabarber ja jänesekapsas, harilik sinilill, nartsiss, piibeleht ehk harilik maikelluke, priimulad ja nurmenukud.
Koduleht ka selgitab taimede mürgist mõju. Näiteks võib sinilille närimine või väikeses koguses maitsmine (sarnaselt võsaülasele) põhjustada põletavat tunnet suus ja neelus. Nartsissi kogemata maitsmise korral olulist mürgistust pole kirjeldatud, küll aga on mürgistusi esinenud täiskasvanutel, kui nad on nartsissi sibula ajanud segi söödava sibulaga.
Nurmenukkudel ja priimulatel on mürgised nii maavars kui juured ning nende maitsmine võib põhjustada seedehäireid.
Hapuoblika, rabarberi ja jänesekapsa kohta võib aga mürgistusinfo lehelt lugeda: «Ehkki enamasti peetakse neid taimi ohututeks, kuid kuna taimed sisaldavad oksalaate, võib ka nende suures koguses söömine põhjustada tervisehäireid.»
Teiseks soovitas Saluri tutvuda Eesti taimede lehekülgedel olevate mürktaimede loeteluga. See nimekiri on juba palju pikem, muuhulgas võib sealt leida näiteks hariliku hobukastani, hariliku kuslapuu, toominga, kollase ülase, kullerkupu, lodjapuu, luuderohu, nii võsa- kui metsülase, paakspuu, varsakabja ja palju muid.
Kastani mürgisuse kohta võib sealt selgituseks lugeda, et mürgine on kastanimune ümbritsev roheline ogaline kest. «Seetõttu tuleb jälgida, et väikesed lapsed seda suhu ei paneks. Võib tekkida põletik maos ja sooles, või valguvad silmapupillid laiaks ning häirub nägemine. Seega: hobukastani pruune seemneid oma rohelisest kestast vabastades ei tohi appi võtta hambaid,» seisab lehel.
Taimede mõju erinev
«Kahjuks ei ole võimalik üheselt vastata, millist mõju taimed avaldavad, sest iga taime mõju on erinev. Et seda teada, tulebki enne uue taime soetamise plaani uurida raamatut,» soovitas Saluri.
Terviseametil ei ole infot, kas või kui palju praegu lasteaedades või nende õuedes mürktaimi kasvada võib. «Eesmärk ei ole minna taga ajama, kui mitu ohtlikuks osutuda võivat taime on kuskil sees või väljas, eesmärk on pöörata tähelepanu, et osad taimed võivad osutuda teatud juhtudel mürgisteks ja lasteasutuste territooriumil oleks nutikam nende kasvatamisest ohutuse mõttes hoiduda,» selgitas Saluri.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)