Ratas: kõigepealt tuleb täpsustada riigi ja KOVide ülesanded

Jüri Ratas. Foto: Peeter Langovits

Enne, kui haldusreformi arutama hakata, tuleb täpsustada kohalike omavalitsuste ja riigi ülesanded, leiab riigikogu aseesimees, keskfraktsiooni liige Jüri Ratas.

«Sellele on juhtinud tähelepanu ka riigikohtu lahend ning Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLARE) raport,» viitas Ratas. Samuti on seni defineerimata KOVide miinimumteenuste standardid.

Kommenteerides riigikontrolör Mihkel Oviiri kriitikat poliitikute suutmatusele suuri ja olulisi muudatusi – nagu haldusreform – läbi viia, nentis Ratas, et sellisteks muutusteks on vaja anda riigile ja KOVidele piisav aeg, mitte lähtuda põhimõttest – mida kiiremini, seda paremini. «Reformi ei ole mõtet teha reformi pärast – sellel peab olema reaalne tulemus inimeste elukeskkonna parandamisel ja kindlamaks muutmisel.»

Tema sõnul raskendab haldusreformi sisulist edasi arendamist ja lahenduseni jõudmist ka see, et seni on kohalike omavalitsuste võimekuse teema esile kerkinud vaid episoodiliselt. Ratas toonitas, et KOVide võimekust ei ole võimalik parendada ainult üksikisiku tulumaksu või teederaha osakaalu suurendamise kaudu. «Lahendamata küsimused on hoopis sisulisemad ja keerukamad.»

Võetakse tõsiselt

Ratas kinnitas, et keskfraktsioon võtab riigikontrolöri aruannet väga tõsiselt ning kasutab saadud infot oma töö planeerimisel. Küsimusele, miks on Eesti põhiprobleemid aastast aastasse samad ja midagi ei ole muutumas, vastas Ratas: «Muutub küll, kuid see ei ole piisav edasiminekuks. Põhjus on selles, et edasiminekut sisuliselt ei soovita, ei osata või koalitsioonis vastav kokkulepe puudub.»

Riigikontrolör Mihkel Oviir ütles tänases intervjuus Postimehele, et tihtipeale jääb talle suurte süsteemsete küsimustega tegelemisel tunne, nagu sein oleks ees. «Kui ka ametnike tasandil on mõistmine olemas, siis auditi jõudmisel poliitnõunike või ministrite tasemele algab nii mõnigi kord rabelemine ja püütakse kõigiti auditit rünnata, sest on inimesi, kelle poliitiline kultuur ei ole veel arenenud sellisele tasemele, et suuta tunnistada: jah, see või teine asi on läinud nihu ja tuleb teisiti teha,» osutas Oviir.

Nii on Eestis toppama jäänud mitmed reformid, hoolimata üleskutsetest need ära teha. «Haldusreform on tõesti üks kõige ehedam näide sellest, et kõik tunnistavad, niimoodi edasi ei saa, aga ikka miski ei liigu.»