/nginx/o/2011/08/26/723394t1h7612.jpg)
Haridusministeerium saatis omavalitsustele kirja, kus soovib selgust 2958 kooliealise lapse kohta, keda pole ühegi kooli nimekirjas. Enamik sellistest lastest on koos vanematega välismaale kolinud, kuid lapsevanemad ei ole rahvastikuregistrisse vastavat muudatust kandnud.
Kunda «kadunud laste» nimekirjas on 12 last, neist kolm on 7-aastased ehk peaksid käima 1. klassis. «Meil oli mõni aasta tagasi neljast lapsest juttu ja siis selgus, et ega nad kadunud ei olnud kuskile – keegi oli Soome kooli läinud, keegi Venemaale,» rääkis Kunda linnapea Allar Aron Postimehele. «Meie elanike register on nii nagu ta on – tihtipeale ei kajastu seal mõningad liikumised.»
Kuna Kunda on väike linn, ei ole seal keeruline üles leida lapsi, kes on koolikohustuslikus eas, kuid ei ole ühegi kooli nimekirjas. «Õnneks on meil suhteliselt väike kogukond ja info levib päris hästi.»
Probleeme on Aroni sõnul vaid n-ö rändurperedega, kes kolivad ühest kohast teise ja kelle liikumisi on keeruline jälgida. «Kord on nad siin, kord seal ja registris võivad hoopis kolmandas kohas olla.»
Puudulik register
Kõige enam koolikohustuslikus eas lapsi, kes ei ole ühegi kooli nimekirjas, on mõistagi Eesti suurimas linnas Tallinnas (1291 last). Tallinna haridusameti koolivälise töö osakonna vanemspetsialist Urmas Sadam kinnitas Postimehele samuti, et suurem osa sellistes lastest elab ja õpib välismaal.
«Jõuame taas selleni, et rahvastikuregistri seadus ei toimi, millele on Tallinna haridusamet mitmel korral haridusministeeriumi tähelepanu juhtinud, samuti on sellest teavitatud ka riigikogu kultuurikomisjoni ning õiguskantslerit Tallinna elukohajärgse kooli määramise korra menetlemise käigus,» osutas Sadam.
Ta tõdes, et kuna rahvastikuregistri andmed on lapsevanemate poolt nende seadusejärgsete kohustuste täitmata jätmise tõttu ebatäpsed, ei ole ka linnal võimalik teostada selliste puudulike andmete põhjal seadusjärgset ülesannet kontrollida koolikohustuse täitmist.
«Jääme seisukohale, et see jääb edaspidigi suureks probleemiks, kui riik ei suuda korrastada rahvastikuregistrit,» viitas Sadam. «Paljud Eesti inimesed elavad kas ajutiselt või jäädavalt Euroopas, olles ametites erinevates välisesindustes. Nende lapsed õpivad erinevates koolides üle maailma, kuid Eesti hariduse infosüsteemis nende andmed puuduvad.»
Ülevaade kogu põhikooli kohta
Varasematel aastatel on haridusministeerium kogunud tagasisidet omavalitsustelt vastaval õppeaastal esmakordselt õppima asuma pidanud õpilaste kohta. Käesoleval aastal soovitakse aga ülevaadet kogu põhikooli kohta. Ministeerium saadab omavalitsustele päringu kõikide rahvastikuregistri andmetel põhikoolist kõrvale jäänud laste kohta, kelle elukohaks on vastav omavalitsus.
Võrreldes varasemate aastatega on mitte ühegi kooli nimekirja kuuluvate 1. klassi ealiste laste arv 20 võrra kasvanud. Varasematel aastatel on selgunud, et enamik Eestis koolikohustust mitte täitvaid lapsi on koos vanematega kolinud välismaale, kuid jätnud oma andmed rahvastikuregistris muutmata. Näiteks 2010. aastal elas välismaal 265 last puuduolevast 499st. Suur on ka nende laste arv, kelle asukohta kohalik omavalitsus ei suuda kindlaks teha – möödunud aastal oli selliseid juhtumeid 172.
Ministeeriumi kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurmi sõnul on kohalikel omavalitsustel väga oluline omada ülevaadet oma elanike kohta. «See on ju eeldus, et omavalitsus saab oma tegevust planeerida ja teenuseid pakkuda. Kui registris on lüngad, siis saab omavalitsus järjepidevalt teavitada oma territooriumil elavaid inimesi selle kohta, kuivõrd oluline on informeerida omavalitsust oma pereliikmete lahkumisest, mujale kolimisest vms.»
Ta möönab, et väiksemates omavalitsustes on kindlasti hõlpsam laste kohta infot leida. «Lisaks rahvastikuregistri andmetele saab ju väiksemates omavalitsustes küsida naabritelt infot. Üldjuhul teatakse oma valla lapsi hästi,» osutas Kurm.
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)