/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/09/19/757636t1hee40.jpg)
Kuni 26-aastaste tudengite automaatset lisamist vanemate leibkonda ei saa normaalseks pidada, leiab Kunstiakadeemia tagasisides kõrgharidusreformikavale, soovitades vanuselist piiri tõmmata 24. eluaaasta peale.
Kunstiakadeemia: õppetoetuste kõrge vanusepiir võib soodustada fiktiivabielusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seaduseelnõus on kirjas, et alla 26-aastast tudengit ei seota vanematega ühte leibkonda, kui tal on laps või kui ta on abielus. See võib soodustada tudengite vahel fiktiivsete ajutiste abielude sõlmimist,» arvab Kunstiakadeemia akadeemiline prorektor Liina Siib haridus- ja teadusministeeriumile saadetud ettepanekutes kõrgharidusreformikavale.
«Kui on eesmärk sätestada mingi vanuseline piir, siis võiks see olla kuni 24. eluaastani, lähtudes loogikast 19-aastaselt gümnaasiumi lõpetamine ja 3+2 aastat ülikooli,» lisab ta.
Kunstiakadeemia leiab, et 26-aastaste automaatne lisamine vanemate leibkonda ei võimalda tudengil soovi korral ja vajadusel elada iseseisvat elu ja võib seega pärssida ka toimetulekuvõimet ja -oskusi edaspidises elus. «Vanemate olemasolu ja nende palk ei pruugi tähendada, et alla 26-aastasel tudengil on või peab olema kindlasti vähemal või suuremal määral vanemate toetus,» kirjutab Siib arvamuses.
Toetuste määrajaks muu asutus
Samuti leiab Kunstiakadeemia, et kuna õppetoetuste kriteeriumid on üha enam õppetöö-välised (leibkond, leibkonna sissetulek maksuameti andmetel), siis võiks selle menetlemine minna samuti mõne sobivama asutuse pädevusse – olgu see siis kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või mingi uus loodav asutus. Ülikooli ülesandeks võiks jääda ainult tõendi väljastamine, kas tudeng on täitnud õppekava nõutavas mahus ega ole akadeemilisel puhkusel.
«Panna ülikoolidele leibkondade koosseisude ja sissetulekute jälgimise kohustus on väljaspool nende tegevuspiire. Juba kehtiv täiendava toetuse regulatsioon, mis paneb ülikoolile kohustuse kontrollida üliõpilase registreeritud elukohta, on tegelikult sobimatu,» leiab Siib. «Siia lisada ka tulude kontrollimise funktsioon on mõeldamatu.»
Lisaks märgib kunstiakadeemia, et nende üliõpilasesinduse hinnangul ei ole vajaduspõhine õppetoetus 135 eurot kuus äraelamiseks piisav. Nende hinnangul oleks kõige õigem käsitleda iga juhtumit individuaalselt, sest vaid nii jaguneksid toetused võimalikult ausalt ja õiglaselt.