/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2011/01/12/497424t1hce62.jpg)
Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnul peaks riik ja pangad maha istuma ning arutama, kas ei oleks võimalik kuidagi paremini riigi jagatavat õppelaenu tagatisraha kulutada.
Aaviksoo: riigi õppelaenuraha saaks paremini kulutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõik üliõpilaste sotsiaaltoetused tuleks tervikuna üle vaadata ja nende senise kasutamise efektiivsust analüüsida. Kui tagatisfondi osas on efektiivsemaid lahendusi, siis vaba raha võiks kindlasti kasutada ka,» ütles Aaviksoo Postimees.ee’le.
Ministri sõnul istub tõenäoliselt riik rahandusministeeriumi juhtimisel pankadega maha ning uurib, millised on võimalikud alternatiivid. «Me peame suhtuma igasse krooni väga hoolikalt, ja võib-olla pole me seda piisavalt siiamaani teinud, ehk seal peaks neid võimalusi olema.»
Aaviksoo nägemuses võiks õppetoetuste süsteemist vabaneva rahaga aidata käivitada uut õppetoetuste süsteemi.
«Vaevalt saab ühte süsteemi nii palju efektiivsemaks muuta, et sellest uue instrumendi tegemiseks jätkub, aga abiks seegi.»
Kust mujalt peaks uue õppetoetuste korra võimuleppes lubatust varem käivitamiseks raha tulema, seda Aaviksoo esialgu avalikustada ei soovinud.
«Ma ei hakkaks niimoodi puusa pealt tulistama. Vaatame enne, kas meie arusaamad fondi suuruse ja põhimõtete kohta üldse ühtivad,» rääkis minister.
«Mõni aeg tagasi sai vajaduspõhiste stipendiumite toetuspõhimõtted välja käidud. Kui nendes kokku lepitakse ja on ühine arusaam, et see on vajalik asi, siis leitakse ka raha. Kui kokku ei lepi, siis pole vaja otsidagi. Enne asja otstarbekus ja siis raha.»
Kommenteerides seda, et ka Reformierakonna hariduspoliitika töörühma juht Lauri Luik soovitas õppelaenude korda õppetoetuste maksmiseks reformida, märkis Aaviksoo, et kuigi IRLi ja oravapartei mõtted vahel lahknevad, on nad põhiküsimustes üsna ühte meelt.
«Me kõik tahame, et keegi ei jääks rahapuudusel päris ukse taha, ja teistpidi tahame väga säästlikult seda maksumaksja raha kasutada. Eks need kaks põhimõtet ongi kõige olulisemad.»
Luik tegi täna ettepaneku karmistada õppelaenu jagamise korda ning nõuda sisse praeguseks kogunenud hiigelvõlad, et käivitada seeläbi plaanitust rutem uus õppetoetuste süsteem.