/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/03/18/540727t1h6423.jpg)
Iga number oleks parem kui tänane 226 omavalitsust, sõnas regionaalminister Siim Kiisler, kes oleks oma sõnul kohe valmis jõuliselt haldusreformi läbi viima, kui vaid teine valitsuspartner selleks nõusoleku annaks.
Kiisler haldusreformist: iga kokkulepe on parem kui tänane 226
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pole saladus, et üks valitsuserakond toetab haldusreformi väga ja teine üldse ei toeta. Meie valitsusliit töötab aga nii, et muudatusi leppesse saab teha siis, kui mõlemad on sellega nõus. Kuna IRL pole teise osapoole nõusolekut saanud, ei saa jõulise reformiga edasi liikuda paraku,» tõdes regionaalminister.
Õiguskantsler Indrek Teder rõhutas sel nädalal intervjuus Postimehele, et näeb oma igapäevatöös pidevalt vajadust haldusreformi järele, millega paraku keegi ei taha tegeleda, sest see on poliitiliselt surmav teema.
Ka eelmise valitsuse ajal jõulise haldusreformi eelnõu esitanud Kiisler kinnitas, et soov seda läbi viia on tal siiani olemas. «Kuni valitsusliidus seda kokkulepet ei saa, võin vaid üles kutsuda omavalitsusi vabatahtlikult ühinema.»
Vabatahtlikku ühinemist toetab ka Reformierakond. Kiisler meenutas, et eelmise valitsuse ajal võeti vastu ka üksmeelselt – opositsioonigi toetusel – omavalitsuste ühinemistoetuse tõstmise eelnõu. «Aga IRL on seisukohal, et sellest on vähe ja vaja on riigipoolset jõulisemat suunamist. Selles pole üksmeelt leitud.»
«Väikeste, killustunud omavalitsuste ühinemine annaks selget efekti igal juhul. Meil on olnud arutelusid, et kas parem oleks 100 või 86 omavalitsust, mis vastaks kunagiste kihelkondade arvule. Või oleks hea see mudel, mida mina välja pakkusin eelnõus – et väiksematest maakondadest moodustataks üks omavalitsus, suurematest mõni, eraldi oleks ka suuremad linnad - siis jääks suurusjärguks 25 omavalitsust. Iga selline kokkulepe oleks parem kui tänane 226,» rõhutas Kiisler.
Kiigeplatsid pole lahendus
Minister kinnitas, et Eestis on ka väikesi omavalitsusi, mis tänu tublidele juhtidele hästi hakkama saanud. Teisalt selgub peatselt avaldatavast omavalitsuste haldusvõimekuse uuringust Kiisleri sõnul, et suuremates omavalitsustes on elanikkond kas suurenenud või kui vähenenud, siis vähe. Väikestes, killustunutes on aga iive negatiivsem ja väljaränne suurem. «Mõlemad trendid töötavad väikeste omavalitsuste kahjuks. Suurem omavalitsus tõmbab ligi investeeringuid, sellega luuakse töökohti. Kiigeplatsid ja külaseltsid üksi ei lahenda probleemi, et inimesed ei lahkuks.»
«Aga see, et ühinemisotsuseid vähe on olnud, ei tähenda, et ühinemisläbirääkimisi pole - neid on palju Eesti eri kohtades! Näiteks Hiiumaal on taas väga elavalt arutelu all ühisomavalitsuse moodustamine, mida mitmed juhid toetavad. Minu meelest oleks see väga mõistlik, kui praeguse viie omavalitsuse asemel aetaks ühtset Hiiumaa asja,» rõõmustas Kiisler.
«Seda laadi läbirääkimisi on pidevalt, aga tihtipeale linna-vallajuhid on tunnistanud mulle omavahelistes vestlustes, et palju lihtsam oleks kokku leppida, kui riik kuidagi käsu annaks – siis oleks motivatsiooni lihtsam leida.»
Ta tõi näite, kui mitu omavalitsust soovib ühineda, et kasu oleks suurem, on mitmed ühinenud läinud selle nahka, et mitmest üks teatab, et pole nõus. «Siis kukub kogu algatus kokku, seda olen korduvalt näinud. Ju siis omavalitsustel nii palju võimalusi ikka on, et saadakse ükshaaval hakkama,» imestas Kiisler, miks väikesed vallad tõrguvad.
Vastuseks küsimusele, kas omavalitsusjuhtidel võib puudu jääda ka poliitilisest tahtest või ambitsioonist, tõdes Kiisler, et ilmselt käib muutuste-reformide puhul kõigil juhtidel peast läbi mõte, mis temast pärast seda saab. «Kus edukad ühinemised toimunud, siis need on olnud sellised, kus ühinevate omavalitsuste juhid ei ole oma kohast kinni hoidnud ja selgelt ise asunud seda eest vedama.»
Naabrite edukad näited
Regionaalminister on tutvunud ka haldusreforme edukalt läbi viinud Läti, Soome ja Taani kolleegidega. «Näiteks Taanis oli väga jõuline haldusreform, kus sätestati, et inimeste miinimumarv omavalitsuses on 20 000 inimest. Leedus on meiega võrreldes väga suured omavalitsused - keskmine arv 60 000. Leedus tehti reform nii, et toonased rajoonid, meie mõistes maakonnad, muutusid kohalikeks omavalitsusüksusteks,» kirjeldas Kiisler.
Ka Lätis tehti palju kompromisse, et haldusreform seimis toetuse saaks. Kui esialgu oli seal plaan teha ühtlased suuremad üksused, siis lõpuks nõustuti tegema osades kohtades ka väiksemaid. Varasema 500 omavalitsuse asemel on nüüd Lätis pisut üle 100.
«Meil on täna 226 omavalitsust ja Eesti probleem on see, et omavalitsuste suurus on hästi ebaühtlane - liiga palju on elanike arvult väga väikesi üksusi,» rääkis Kiisler.
«Eestis on omavalitsustes mediaan 1800 elanikku – pooled on sellest väiksema, pooled suurema arvuga. Kõige suurema - Tallinna linn ja kõige väiksema - Piirissaare valla vahel on nii elanike kui eelarve suuruse vahe üle 4000 korra!» rõhutas minister. «Arusaadav, et nii suurte erinevuste korral ei suudeta olla samavõrra konkurentsivõimelised.»
Enne okupatsiooni 1940. aastal oli Eestis alla 2000 elanikuga 18 omavalitsust, praegu on selliseid 120.