Venekeelne kutseharidus ei anna lõpetajatele vajalikku eesti keele oskust

Foto: Meelis Meibaum / Virumaa Teataja

Venekeelsete kutsekoolide lõpetajad peaksid suutma oma erialal eesti keeles suhelda ja eestikeelses keskkonnas töötada, kuid selleks peaks paranema nii sealsete õpetajate eesti keele oskus kui ka juba üldhariduskoolides antavad riigikeele alusteadmised, leitakse «Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010» lõppseires.

Uuringud on näidanud, et eesti keelt oskavatel mitte-eestlastel on kõrgem tööhõive määr võrreldes riigikeelt mitteoskavate mitte-eestlastega ning samal ajal väiksem oht jääda pikaajaliselt töötuks. Seega üks olulisi tingimusi tööjõuturul edukas olemiseks on võimekus eestikeelses keskkonnas töötada. Selline eesmärk sai seatud ka «Eesti keele arendamise strateegias aastateks 2004-2010».

Samas tõdetakse strateegia lõppseires, et kutseõppeasutuste õpetajate eesti keele oskuse tase on madal ja probleemi ei tähtsustata piisavalt kooli juhtkonna poolt. Mure saab alguse juba üldhariduskoolist, kust õpilased tulevad kutsekoolidesse vähese eesti keele oskusega.

Seires nenditakse, et üks olulisemaid takistusi eestikeelsele õppele üleminekul on piiratud rahastamisvõimalused.

Positiivse poole pealt toovad seire koostajad välja, et perioodil 2004-2010 on koostatud tegevuskava eesti õppekeelele üleminekuks kutsehariduses ning alustatud on selle elluviimist. Samuti on välja antud eesti keele ja eestikeelseid õppematerjale kutseõppeasutustele.

Edaspidi on plaanis jätkata kutseõppeasutuste vene keeles õpetavate pedagoogide täienduskoolitusega ning venekeelsete kutseõppurite eesti keele täiendõppe korraldamisega. Kavas on ka suurendada tunduvalt eesti keele ja eestikeelse õppe mahtu vene õppekeelega kutseõpperühmades ning soodustada õppepraktikat eesti keele keskkonnas.

Vene keeles õppijate arv on aina vähenenud, viimaste andmete kohaselt on vene õppekeelega kutseõppureid 25 protsenti, eesti keeles õppis 75 protsenti munitsipaalkutseõppeasutustes õppijaist.

2008/2009. õppeaastal oli Eestis 45 kutseõppeasutust, neist 26 oli õppekeeleks eesti keel, viies erakoolis ja ühes riigi kutseõppeasutuses toimus õpe ainult vene keeles, eesti ja vene õppekeelega koole oli 13.