/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2011/07/20/677418t1h173f.jpg)
101 riigikogulase kuluhüvitised ja eluasemetoetus, kui see täies mahus ära kulutataks, teeb tuleval aastal kokku kaks miljonit eurot.
Riigikogulaste hüvitised kataksid viie lastekodu kulud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendisaadikul on võimalik uuest aastast saada kuus 3380-eurosele palgale lisaks 1014 eurot kuluhüvitisi ja 677 eurot eluasemekompensatsiooni, kui ta pole tallinlane. Kõik ei kasuta ära kogu summat, aga põhimõtteliselt on see raha eelarvesse arvestatud. Lihtne arvutus näitab, et kogusumma oleks kaks miljonit eurot.
Mida võiks Eesti riigis kahe miljoni eest saada? Millise probleemi lahendada?
Kahe miljoni euro eest on võimalik üleval pidada vähemalt viis 50 lapsega lastekodu.
Tilsi lastekodu aastaeelarve on näiteks 385 600 eurot. «Meie eelarve on viimased neli aastat olnud sama suur ja lisa ei lubata ka tulevaks aastaks,» ütles Tilsi lastekodu direktor Aare Kallas. Raha arvestatakse lastekodule iga lapse pealt ja kui mõni laps saab suureks või leiab uue kodu, väheneb ka lastekodu eelarve. Viimasel aastal on Tilsi lastekodu laste arv vähenenud kümne võrra.
«Etteantud summa eest peame kõigega, mis 50 lapse kasvatamiseks vaja, toime tulema, kaasa arvatud kasvatajate palgad,» tõdes Kallas. Kasvataja teenib kuus 560 eurot, millest lähevad maksud maha.
«Olen mõelnud, et pean leidma raha kas või sümboolseks palgatõusuks, ehk kaks-kolm protsenti,» lausus Kallas. Kolm protsenti tähendaks igale kasvatajale kuus lisaks alla 17 euro.
Veidi üle kahe miljoni euro on ka summa, mida päästeamet on riigilt juurde küsinud, et tagada elupäästevõimekus.
Kunda komandopealiku Heldur Lahne sõnul tähendaks kaks miljonit eurot lisaraha, et senistest kolme päästjaga valvekomandodest saaksid uuesti neljamehelised päästemeeskonnad. «Siis kasvaks tunduvalt elupäästevõimekus, piisavalt suur meeskond jõuaks kiiresti tulekahjukohale ja oleks suuteline tegema ka kohe suitsusukeldumise, et inimelusid päästa,» ütles Lahne.
«Kundas sõidame kolme mehega praegu kiiresti kohale, kuid tulle jäänud inimesi päästma me minna ei saa. Ootame, et paarikümne minuti pärast jõuaks Rakverest lisajõud, et saaksime suitsu sukelduda – see aga tähendab, et päästa pole enam kedagi,» kirjeldas Kunda komandopealik.
Enne masu ja iga päästja rahakotti valusalt tabanud kokkuhoidu võisid mehed teenida 13 000 – 15 000 krooni ehk kuni tuhat eurot kuus. Palgakärbe, võimalike lisatundide ja muu lisatasu kaotamine tõmbas päästemeeste palgad 600 euro peale. «Lisatunde pole meil enam võimalik teha ja see on viinud ka selleni, et valvemeeskonnas on vaid kolm päästjat,» lausus Lahne, kes esindab 1600 ametikaaslast riigi- ja omavalitsuste töötajate ametiühingus.
600 euro eest mehi vastutusrikkale ja suurte nõudmistega tööle leida on komandopealiku sõnul ülikeeruline. Kui komandosid pannakse kinni ja mehi vabaneb, siis takistab nende palkamist kaugus elukohast.
«Kui mees käiks 45 kilomeetri kauguselt tööl, siis kuluks pool palka juba valvesse sõiduks, kuid mingit sõidukompensatsiooni meil ei maksta,» ütles Lahne. Riigikogulaste puhul, kes käivad väljastpoolt Tallinna tööl, peetakse muuseas normaalseks, et kodust kaugele tööle sõitmist ei pea rahvasaadik oma palgast kinni maksma.
Riigikogu pressitalituse juhataja Aivar Jarne täpsustas, et eelarves ei arvestata eluasemekulude hüvitamisel mitte 101 riigikogu liikmega, vaid 45. Seega arvestatakse eluasemekulude hüvitamiseks eelarves summaga 1,6, mitte kaks miljonit eurot.