/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/09/15/751550t1h2438.jpg)
Maanteeameti hinnangul on suhtumine «vahtralehega» autojuhtidesse negatiivne, mistõttu on suhtumise muutmiseks õigem minna üle algaja juhi tunnusmärgi vabatahtlikule kasutamisele.
Maanteeamet pooldab vabatahtlikku «vahtralehte»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänasel päeval ei täida «vahtraleht» enam temale püstitatud eesmärke ning tema kohustuslik kandmine on kaasa toonud liiklejate halvustava suhtumise, mis ei mõju ka liiklusohutuse seisukohalt positiivselt,» rääkis maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Timo Vijar.
Algaja juhi tunnusmärk «roheline vahtraleht» on suunatud teiste liiklejate informeerimiseks, kuna algajal juhil on kõrgem risk sattuda ohtlikesse olukordadesse, kui seda on kogenud sõidukijuhil.
Vijar rääkis, et vahtralehe märk võeti kasutusele ajal, mil Eesti läks üle astmelisele juhiloa saamise põhimõttele, millega juhiloa saamisele eelnes kaheaastane esmase juhiloa periood. Lisaks sellele sätestas Eesti esialgselt ka piirkiiruse 70 km/h.
«Koolituse kvaliteedi tõusuga ja eksamineerimisaja pikenemisega sõidueksamil puudus sellise piirkiiruse sätestamise edasine vajadus ja seati piirkiiruseks üldine 90 km/h,» seletas Vijar. Lubatud piirkiiruse tõstmine algajale juhile tulenes Euroopa Liidu juhiloa direktiivi nõuetest, mille järgi tuli algaja juhi sõiduoskust eksamineerimisel kontrollida ka riigisisese piirkiiruse ulatuses.
«Tunnusmärgi kasutuselevõtmine pidi täitma ka teist eesmärki. Seda, et kogemustega juhid suhtuksid algajasse liiklejasse toetavalt ja samas ka andestavamalt, kui märgistusega sõiduk käitub kõhklevalt või arglikult,» rääkis Vijar. Tema sõnul pidi tunnusmärk kandma seega positiivset sõnumit ja olema toetavaks ja abistavaks sümboliks.
«Paraku on aastate jooksul tunnusmärgist positiivse kuvandi asemel kujunenud halvustav ja negatiivseid hoiakuid kandev sümbol,» ütles Vijar. «Kui tuua võrdlusi, siis näiteks kohtame me sõidukeid, millel sõnumiks – «laps autos» või «võõras linnas» või muu selline ja nendesse suhtutakse positiivselt ja ollakse viisakad ja abistavad, kui näiteks tunnusmärki kandva sõiduki juht soovib viimasel hetkel ümberreastuda jne.»
Samas tõi ta näiteks, et kui algaja juhi tunnusmärgiga autojuht seda teeb, siis teda hoopis kirutakse.
«Ilmselt on siinkohal olemas ka põhjused, mis sellise negatiivse hoiaku kujunemiseni on viinud, kuid see ei muuda tõsiasja, et tunnusmärk ei täida tema esialgset eesmärki,» ütles Vijar.
Vijari sõnul on aastate jooksul mootorsõidukijuhi koolitust ja õppekavasid täiendatud ning parendatud sel määral, et «vahtralehe» kasutamine kohustuslikus korras ei ole enam aktuaalne ja lähiajal ka vajalik. Maanteeamet lubas vastava ettepaneku ka majandus- ja kommuniaktsiooniministeeriumile esitada.
«Suhtumise muutmiseks on õigem minna algaja juhi tunnusmärgi vabatahtlikule kasutamisele ja teha seda ajal, mil on planeeritud suuremad muudatused ka juhikoolituse vallas,» rääkis Vijar.
Ta lisas, et kui muuta tunnusmärgi kasutamine vabatahtlikuks ja teha ka kampaania sümboli positiivse kuvandi loomiseks, siis peaks tunnusmärgi eesmärk olema olulisemalt suuremal määral täidetud, kui seda on täna kohustuslikus korras.