/nginx/o/2010/11/23/471854t1h69da.jpg)
USA ja Venemaa vaheline reset-poliitika pole Eestile ohuks, kuid see pole seni ka ühtegi tulemust andnud, leidis välisminister Urmas Paet taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud välispoliitikakonverentsil.
Paet ei pea USA Venemaa reset-poliitikat Eestile ohtlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastates küsimusele, kas Eesti tunneb ennast ohustatuna USA ja Venemaa vahelisest reset-poliitikast, vastas Paet eitavalt. Tema sõnul ei saa Eestil reset-poliitika vastu midagi olla kui sellega kaasnevad positiivsed tulemused nagu stabiilsus, turvalisus, demokraatia ja õigusriik Venemaal.
Välisministri hinnangul sõltuvad koostöö ja järgmised arengud vastastikkusest usaldusest, mis reset-poliitika algusest väga kasvanud ei ole.
«Seni pole kahjuks neid näiteid tuua, kus Venemaa NATOga koostööd teeks, näiteks raketikilbi ja raketitõrje osas pole ühiselt edasi liigutud. Seetõttu on veel vara reset-poliitikale hinnanguid anda,» rääkis Paet.
20. sajandi ajaloo olulisemate õppetundidena nimetas Paet seda, et neutraliteedipoliitika ei tööta ning iga hinna eest ei saa kõigi sõber olla.
«Tuleb endaks jääda, luua suhteid ja teha koostööd lähedaste liitlastega, kes jagavad samu väärtusi, hoiakuid ja põhimõtteid,» ütles ta.
Välisminister rõhutas, et ka Euroopa Liit peaks oluliselt rohkem tegema koostööd demokraatiatega väljaspoolt Euroopa maailmajao piire, tuues esile USA-d, Lõuna-Koread, Austraaliat ja Uus-Meremaad. Paeti sõnul on demokraatlikud õigusriigid maailmas vähemuses ning viimase 20 aastaga ei ole nende hulk kasvanud nii nagu loodeti.
Lõpetuseks kutsus ta üles välisministereid ja teisi poliitikuid langetama maksimaalselt väärtuspõhiseid valikuid.