Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2011/08/16/710942t1hbcbb.jpg)
Eesti poliitikute töötlemine hiinlaste poolt algas kohe, kui Tiibeti vaimne liider dalai-laama oma visiidist teatas. Kõrgemaid poliitikuid hoiatati välisministeeriumi vahendusel, Hiina suursaatkonnas vaibal käimine on aga pikk traditsioon, kirjutab Nils Niitra.
Välisministeerium tunnistas eile Postimehele, et Hiina on avaldanud sügavat muret ja nördimust seoses mitme Eesti riigitegelase võimalike kohtumistega dalai-laamaga.
Nii kutsus Hiina välisministeerium Eesti suursaadiku Pekingis selgitusi andma, ka on Hiina suursaadik Eestis korduvalt väljendanud oma riigi nimel pettumust seoses võimalike kõrgetasemeliste kohtumistega.
Samuti on Hiina suursaatkond Tallinnas edastanud oma seisukohad Eesti valitsusliikmetele ja mitmele riigiasutusele, sealhulgas ka presidendi kantseleile.
Solvang hiinlastele
Postimees saatis eile suursaatkonnale konkreetsed küsimused, aga sai konkreetsete vastuste asemel üldise seisukohavõtu, mille järgi dalai-laama lubamine Eestisse ja ametlike kohtumiste korraldamine siin solvab hiinlaste tundeid ja kahjustab riikide suhteid.
Selliste sõnavõttude sõnastus on üldjuhul üsna umbmäärane, kõneldakse lihtsalt võimalikest tagajärgedest kahe riigi suhetele. Aga mismoodi täpsemalt ikkagi käib see hoiatamine ja nördimuse avaldamine?
Postimehe usaldusväärse allika sõnul käib Mart Laari tasemega tipp-poliitikute töötlemine välisministeeriumi kõrgete ametnike kaudu. «See on diplomaatiline surve,» lausus allikas.
«Üks Hiina kõrge riigiametnik kohtub teise kõrge riigiametnikuga Eestist ja siis räägitakse umbes sellist juttu: «Oleme teinud aastaid koostööd ja kõik on läinud väga hästi, aga see kohtumine dalai-laamaga pole kooskõlas Hiina tuumikhuvidega. Ja kui selline kohtumine ikkagi toimub, peame üle vaatama oma senise koostöö».»
Selliseid kohtumisi on tegelikult rohkesti. Kogu survestamine käib üldjuhul siiski välisministeeriumi kaudu.
Tartu Ülikooli orientalistikakeskuse vanemteadur Märt Läänemets on seoses oma Tiibeti-teemaliste sõnavõttudega Hiinas persona non grata.
«Käisin Hiinas viimati enne Pekingi olümpiamänge ja siis oli selgelt tuntav, et enne olümpiamänge oli suhtumine sõbralikum ja avatum,» lausus Läänemets. «Siis oli vaja maailmale näidata, et ollakse avatud riik. Pärast olümpiamänge oli kannapööre ja Hiinasse mind enam ei lastud. Tallinna Hiina saatkonnas öeldi ausalt, et viisat ei saa, sest ma olen Tiibeti-aktivist.»
Läänemets lisas, et korraliku käitumise puhul lubati tema viisakeeld üle vaadata.
Ettevõtjad teavad Hiinat kohana, kus ei maksa sülearvutit niisama hotellituppa vedelema jätta, sest vahepeal võib keegi tulla tuppa ja uurida, mis leidub kõvakettal.
Hiinat külastavatel gruppidel on enamasti kaasas kohaliku välisministeeriumi saatjad, aga mõnigi on Postimehele kinnitanud, et teda jälgiti ka ametlikest visiitidest vabal ajal.
«Riigivisiidi ajal on kindlasti nii, et kui lähed kuhugi õhtul välja, jagub jälgijaid igaühele hulgi,» rääkis üks tundmatuks jääda sooviv ettevõtja.
Hotellitoast lahkudes rändavad ettevõtja dokumendid ja arvuti seifi. «Olen juba koolitatud ja mind on hoiatatud selle eest, et vahepeal võidakse tulla tuba revideerima,» lisas ärimees.
Õhtusöögi ajal võetakse Hiinas ka napsi ja parteiliini kõvemaid võtjaid isegi vahetatakse, et meestel oleks ikka silm selge ja kõrvad kikkis.
Praegune riigikogu Tiibeti toetusrühma juht Andres Herkel rääkis, et temaga pole seoses dalai-laama visiidiga Hiina suursaatkonnast ühendust võetud. «Küll aga on võetud ühendust teiste inimestega,» lausus ta.
Herkel on siiski käinud Hiina suursaatkonnas eelmise riigikogu kooseisu ajal, kui toetusrühm tegi avalduse seoses olümpiamängudele eelnenud rahutustega Tiibetis.
«Kolm riigikogu liiget käis saatkonnas ja kuulas selle loengu ära,» meenutas ta. «Selle ettekande vorm oli tõepoolest väga vanamoeline.» Ometi arvab Herkel, et Tiibeti toetusrühma juhti peetakse pigem lootusetuks juhtumiks ja kanalina tipp-poliitikute mõjutamiseks kasutatakse välisministeeriumi.
«On teatud ring teatud kõrgeid poliitilisi ametikohti, mille esindajate kohtumist dalai-laamaga üritatakse igal juhul vältida,» nentis ta. «Tavaline riigikogu liige sellesse ringi ei kuulu, küll aga minu arvates riigikogu juhatuse liikmed.»
Mitmed vestlused
Endisel Tiibeti toetusrühma juhil Aleksei Lotmanil oli aga hiinlastega palju rohkem jutuajamisi kui Herkelil. «Mul oli koos teiste toetusrühma liikmetega vestlusi nii Hiina eelmise suursaadikuga kui ka saatkonna nõunikega. Neist üks oli seejuures neljasilmajutt,» rääkis Lotman.
Lotmani sõnul soovitati tal mitte sekkuda Hiina siseasjadesse ja öeldi, et Tiibet on alati olnud Hiina osa. «Muu hulgas anti teada, et Tiibet vabastati Hiina rahvaarmee poolt rahumeelselt.»
Riigikogu Tiibeti toetusrühma liige Juku-Kalle Raid ütles, et hiinlased ei saa tegelikult Eestile midagi kahjulikku korda saata ja hirm Hiina ees on pahatihti lihtsalt mõttetult üle paisutatud.
«Kindlasti ei meeldi hiinlastele see, et dalai-laamaga kohtub Mart Laar, ja siis nad saadavad välisministeeriumile märgukirja, et see kõik on väga halb, Eesti halvendab suhteid Hiinaga ja üleüldse pole mõistlik hiilida kõrvale ühtse Hiina poliitikast. Ja ongi kõik!»
Juku-Kalle Raid soovitas sellest lihtsalt mitte välja teha ja paari nädala pärast saabub rahu. «Hiinat ei maksa väga karta – odavat s...a saab ka mujalt osta,» tõdes ta.