Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Kaitseministeerium uurib kolimisvariante

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Politseilintidega piiratud kaitseministeeriumi hoone.
Politseilintidega piiratud kaitseministeeriumi hoone. Foto: SCANPIX

Neljapäeval relvastatud ründe sihtmärgiks saanud kaitseministeeriumi turvalisema tuleviku jaoks on lahendus kogu kesklinna kvartali sulgemine või uue maja ehitus – kas peastaabi kõrvale või mujale.



Tõsiselt oli kaitseministeeriumi kolimisküsimus arutusel viimati aastail 2002–2003 ja praegu arutatavad versioonid olid juba toona põhimõtteliselt laua peal. Seni on igaüks saanud kaitseministeeriumi tulla nagu igasse teisegi riigiasutusse – külaline teeb ukse lahti ja suundub valvelauda.

«Minu hinnangul on seni eksisteerinud üsna hea tasakaal ühelt poolt tavakodanikele avatuse ja teisalt julgeolekunõuete vahel. Eilne sündmus näitas paraku, et senise mudeliga enam edasi minna ei saa,» ütles kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, kes lubas, et ministeeriumi esmaseid turvameetmeid karmistatakse kindlasti juba lähiajal.

«Probleemi põhjalikuks lahendamiseks on meil valida kolme variandi vahel: uue hoone rajamine kaitseväe peastaabi territooriumile, uue hoone rajamine mõnda teise kohta ning praeguse hoone säilitamine, kuid range turvaperimeetri rajamine kogu kvartalis.»

Neljapäeval pärast tulistaja surmaga lõppenud pantvangidraamat tõusis maja turvalisuse küsimus esile ka kaitseminister Mart Laari ja peaminister Andrus Ansipi vestluses. Laar rääkis Postimehele, et asi tuleb uuesti üles võtta.

Eile kinnitas kaitseministeerium juba, et analüüsib erinevaid lahendusvariante ja esitab sellekohased ettepanekud valitsusele lähinädalatel.

Kesklinna sulgemine küsitav

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma ütles, et ideel kolida kaitseministeerium peastaabi juurde Juh­kentali ja Filtri tee piirkonda on jumet ning põhimõtteliselt on see ka reaalne. «Ainus puudus on raha,» märkis ta.

Raidma sõnul oli see aga omal ajal põhimõtteline valik, et Eesti riigikaitset ei hakata arendama ministeeriumile maja ehitusest, vaid esmase kaitsevõime ülesehitamisest.

Neljapäevane rünne aga näitas Raidma hinnangul, et kaitseministeerium peab rohkem arvestama tänapäevaste riskidega. Võimalust jätta kaitseministeerium alles praegusesse asupaika, lisades juurde samas kompleksis asuvad teatri NO99 pinna ja sisuliselt kogu kvartal sulgeda, riigikaitsekomisjoni esimees ei poolda.

«Tegemist on Tallinna kesklinnaga, mis peaks olema avatud ruum. Teiseks, praegune hoone ei ole rajatud selleks otstarbeks, vaid kohandatud. Mõistlikum oleks ehitada täiesti uus maja,» rääkis Raidma.

Teater nõus kolimist arutama

Kaitseministeeriumi uue maja ehitamise kasuks peastaabi kõrvale räägib mitu asjaolu: seal oleks tagatud parem suhtlus kaitseväega, seda oleks lihtsam turvata. Kuid samas on ka vastuargumente: asukoht n-ö okastraadi taga poleks Põhja-Euroopa kultuuris tavapärane. Ministeerium on siiski tsiviilasutus, kuhu tavakodanik peaks juurde saama.

Samasse kohta jäämine tähendaks, et kaitseministeeriumist ja Eesti Pangast saaks üks turvatud kompleks keset linna, kuid samas ei saa ikkagi kogu piirkonda päriselt kinni panna – sealhulgas kõrvalasuva kontserdimaja ja Solarise keskuse pärast.

Teatri NO99 direktor Tiit Ojasoo ütles, et neil ministeeriumiga maja üle tüli ei ole, vaid läbirääkimisi on peetud ammugi ja teatri uue võimaliku asukoha kohta Skoone bastionil on eskiiski joonistatud.
«Eks minu külalised naeravad selle peale, kui saavad teada, et jagame maja kaitseministeeriumiga. Võib-olla nende külalised vangutavad pead kuuldes, et nad jagavad maja teatriga,» lausus teatrijuht.

Kaitseministeeriumi ja NO99 maja Sakala tänaval on ehitatud Teise maailmasõja eel kasiino- ja klubihooneks, seega ei ole see päris sobiv kummagi jaoks. See oli ka aastatetaguste arutelude üks põhjus. «Aga siis saabus masu,» märkis Ojasoo.

Tagasi üles