Kaitseministeeriumi tulistaja laskis kevadel oma kodu seina

Karen Drambjan Foto: Erakogu

Vene aktivist  Sergei Seredenko sõnul oli eile kaitseministeeriumis tulistanud Karen Drambjanil registreeritud tulirelv Beretta, millest ta sel kevadel tüli ajal oma korteri seina laskis

«Sel kevadel laskis ta oma korteri seina, tülitses naabriga. Ma nägin kuuliauku. Mitte kedagi see intsident tol hetkel ei huvitanud. Tal oli registreeritud relv Beretta. See kõik on politsei tegemata töö,» rääkis Drambjani isiklikult tundnud  ja end Vene ombudsmaniks Eestis nimetav Sergei Seredenko portaalile dzd.ee.

Kaitsepolitsei (kapo) esindaja Martin Arpo sõnul oli neile Drambjani taust ja tema vaated teada ning nad olid ka Maardu vahejuhtumiga kursis.

Mees meenutas, et 2007. aasta aprillis lubas Drambjan, et kui vaja, siis ta läheb relv käes Tõnismäele pronkssõdurit kaitsma ja seda kuulsid paljud.

Rääkides Drambjani teo motiividest, arvas Seredenko, et ilmselt otsustas mees reaalselt minna selle vastu, mida ta siiralt uskus olevat absoluutne kurjus.

Serdenko kinnitusel oli lahkunu helge inimene, ta ei olnud hullumeelne või rumal. «Jah, tal olid keerulised ajad ja mitte keegi teda ei aidanud. Praegu aitab psühholoog kaitseministeeriumi töötajaid, aga kes Drambjani aitas, kui tal vaja oli?» küsis Seredenko. Ta lisas, et julgeolekutöötajad valetavad, kui väidavad, et Drambjan oli nende huviorbiidis.

Sõbrad on šokis

Kuigi Karen Drambjanil oli keevaline iseloom, ei uskunud keegi tema sõpradest, et mees sooritab relvastatud rünnaku riigiasutuse vastu, kirjutab ERR uudiste venekeelne portaal.

«Ta ei kavatsenud kedagi tappa, ta ei olnud julm inimene. See oli meeleheitlik samm, väljaastumine selle ebaõigluse vastu, mis tema elus toimus,» rääkis Drambjani 20 aastat tundnud sõber.

«Mulle tundub, et viimaseks piisaks karikasse oli see, et tal polnud tegevust, ta osutus mittevajalikuks, et talt võeti ära Maardu korter, mille ta oli laenuga ostnud,» rääkis mees. Sõbra sõnul oli lahkunul advokaadibüroo, kuid eesti keelt oskamata oli tal praktiliselt võimatu advokaadina töötada.

«Ta püüdis, proovis töötada, palkas tõlke, kuid aastas oli tal paar asja. Ja kõik veereski allamäge,» sõnas mees. Sõbra sõnul oli tegu suure lugemusega mehega, kes võis peast tsiteerida Lermontovi ja Shakespeare’i. Drambjani isa oli sõbra sõnul Moskvas tuntud professor. Sõbra sõnul oli tulistaja äärmiselt emotsionaalne, «tõeliselt keevaline armeenia mees». «Olles idamaine inimene, abi ta ei küsinud, kuigi elas hästi halvasti. Juhtus, et nälgiski,» sõnas sõber.