/nginx/o/2011/07/26/685164t1h2f01.jpg)
Eestis asuvad harjutusväljad vajavad riigile minimaalse kaitsevõime tagamiseks kiireid investeeringuid, kuid kaitseministeeriumi plaanid polügoonidega tekitavad kohalikele elanikele vastumeelsust.
Riigi plaanid polügoonidega põrkuvad kohalike elanike vastuseisuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuperjanovi pataljoni tagalakompanii 2. rühma ajateenijad harjutasid Nursipalu harjutusvälja lasketiiru alal täna esimest korda automaatrelvadega laskmist, mõnesaja meetri kaugusel tegid nende saatusekaaslased 1. rühmast esimest tutvust lõhkamisega, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Sama harjutusvälja kasutavad ka Lahingukooli kadetid ja kaitseliitlased, seetõttu otsustaski valitsus 2008. aastal rajada kaitseväe vajadustele vastav Nursipalu harjutusväli, kuid kohalikud elanikud on sellele vastu, olgugi, et praeguses olukorras pole inimestel kaitseväelastele midagi ette heita, kardavad kohalikud kõige enam suuremakaliibriliste relvadega kaasnevat müra.
«Elanikkond ei ole praeguse olukorra vastu, me oleme selle vastu, et siia tuuakse raskerelvad,» ütles Rohtlate talu perenaine Milvi Alvela.
Hetkel tuleb ajateenijate väljaõppel Nursipalus piirduda kergrelvadega, miinipildujate ja tankitõrjerelvade harjutamiseks tuleb sõita sadade kilomeetrite kaugusele Põhja-Eestisse, sellega kulutavad kaitseväelased väljaõppele vajaminevat aega reisimisele teise Eestimaa otsa, mis vähendab õppe kvaliteeti.