/nginx/o/2011/07/22/679918t1h366e.jpg)
Vikerraadio raadiosaates «Rahva teenrid» käidi välja mõte, et nii Liibanoni kui ka Norra sündmuste taustal tuleks uuesti üle vaadata sise- ja välisjulgeoleku teemad.
«Rahva teenrid»: sisejulgeoleku teemad tuleb luubi alla võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin on väga suur ja lai tööpõld, mis ei seisa ees vaid kapol, vaid ka igal inimesel eraldi,» hindas Lauri Hussar. «Kui räägime kasvõi reisimisest – kuhu reisimisest ja kuidas reisimisest. Tundub, et ka ainult sellest ei pruugi piisata. Silmad lahti ei tule käia ainult islamimaades.»
Hussari hinnangul tuleks vaadata, mis meie ümber toimub - näiteks kuidas poliitilisel maastikul seisukohad kujunevad ja kas on pinnast paremäärmusluseks.
«Eesti poliitikas ja Eesti poliitikutel võiks nende sündmuste valguses olla oluliselt suurem vastutus meeleolude õhutamisel,» arvas ta.
Heidit Kaio sõnas aga, et parlamentaarses süsteemis peavad parteid oma mõtteid väljendama ja see peaks olema tervitatav.
«Aga kui need kutsuvad üles vägivallale?» küsis Hussar.
«Mida sa siis mõtled? Kapo astub majja ja ütleb, et teie erakond kutsub üles vihkamisele? Ma ei kutsuks üles, et peaks piirama seda osa ühiskondlikust debatis,» küsis Kaio vastu.
«Sellist parteid ei registreeritakski,» lisas Sulev Vedler.
Vedleri hinnangul on aru saada, et see terroriakt toimus oma riigi aktiivsete noorte vastu.
«Neegreid ei tapetud. Oma mees lasi omasid maha,» sõnas ta.