/nginx/o/2011/07/21/678248t1hb706.jpg)
Austria vabastas Leedu poolt üleeuroopaliselt tagaotsitavaks kuulutatud KGB erupolkovniku Mihhail Golovatovi tunduvalt varem kui rahvusvaheline tava ja Austria seadused ette näevad, mistõttu ei pruukinud see juriidiliselt korrektne olla, leiab endine siseminister Marko Pomerants.
«Inimesed, kes on rahvusvahelise vahistamise temaatikaga seotud, julgevad kinnitada, et nii kiire aja jooksul mingit informatsiooni ei jõuta vahetada. Äärmisel juhul jõuab politseiasutuste vahel selle ajaga liikuda info, et «meil on selline mees või naine, et kas te olete temast huvitatud?»,» rääkis Pomerants.
Tema hinnangul on veel lahtine küsimus, kas Golovatovi kiire vahi alt vabastamine ka tegelikult juriidiliselt korrektne oli või tehti seda siiski poliitilistel kaalutlustel.
Pomerantsi sõnul saab ka Austria seaduste kohaselt inimest 48 tundi kinni pidada. Kui kohe kinnipidamise järel alustatakse riikide vahel kontakti ja teadmiste vahetamist, siis on kahe ööpäeva jooksul tunduvalt suuremad võimalused vajalikku lisainfot saada.
«Ühe ööpäeva jooksul ei pruugi väga palju lihtsalt juhtuda. Kindlasti tuleks kogu oma seadustes lubatud aeg ära kasutada, kui on tõeline soov koostööd teha,» märkis Pomerants.
Ta avaldas lootust, et pärast seda, kui leedulased ja austerlased on ministrite tasemel asja arutanud, siis enam selliseid kahetsusväärseid juhtumeid ette ei tule.
«Golovatov on nüüd Venemaal tagasi, aga edaspidi saab Euroopas üksteisega mõistusepäraselt asja ajada. Neid probleeme on ilma vahistamiskriisidetagi küll ja veel, kui kas või rahandusest rääkida,» ütles poliitik.
Pomerantsi sõnul on raske kommenteerida, kuidas Golovatov varem korduvalt erinevates Euroopa riikides reisida on saanud. Praegu pole täpselt teada, millal, kuidas ja mis asjaoludel ta ilma vahele jäämata Euroopas liikus.
«Arvan, et pärast sellise mastaabiga vahistamis- või vahistamatusekriisi tegelikult, vaatavad kindlasti kõik riigid ja politseiasutused väga hoolega üleeuroopalisi vahistamismäärusi. Keegi ei taha enam endale asjade sellist kulgu lubada,» sõnas Pomerants.
Golovatov on kahtlusalune 1991. aasta jaanuaris aset leidnud Vilniuse teletorni ründamise korraldamises, kus KGB eriüksuse Alfa tegutsemise tõttu hukkus kokku 14 inimest. Mees võeti läinud neljapäeval Austria pealinna Viini lennujaamas kinni, kuid lasti ööpäeva möödudes taas vabadusse ja on teadaolevalt naasnud Venemaale. See tekitas Leedus ja teistes Balti riikides suurt rahulolematust.