Jüri Ratas: Savisaarest teeksin Keskerakonna auesimehe

Jüri Ratas on veendunud, et Edgar Savisaar on viimase 20 aasta Eesti kõige tublim ja kõige olulisem poliitik. Foto: Laura Oks

Keskerakonna juhatuse liige, riigikogu aseesimees Jüri Ratas kinnitab usutluses, et pürgib tõsiselt parteijuhi kohale, kuna tahab muuta erakonda partnerina valitsuskõlblikuks.

Kas teie kandideerimine võib olla poliittehnoloogiline võte, arendamaks Keskerakonna kui demokraatliku erakonna kuvandit?

Minu kandideerimisest on räägitud ajakirjanduses kui mängust. Teie ütlete, et võte. See ei ole üks ega teine. See on tegelikult tõsine soov muuta erakonda tugevamaks ja ühtsemaks.
Olen alati öelnud, et ma ei kandideeri praeguse esimehe vastu. Tänases ühiskonnas on võimalik kandideerida erakonna esimehe kohale ka koos.

Mis mõttes koos? Kaks esimeest korraga?

Pärast 27. augusti kongressi on erakonnal ikka üks esimees. Koos – see tähendab seda, et ma ei tule ju välja uue erakonna loomise ideega või kirjutaksin täiesti ringi meie valimisprogrammi või platvormi. Need seisukohad, mille eest Keskerakond on viimase 20 aasta jooksul seisnud, on õiged ja aitavad ühiskonda tasakaalustada.

Võlgnete oma poliitilise tähelennu Edgar Savisaarele, kes võimaldas teil olla Tallinna linnapea sellal, kui ta oli minister. Sealt teie karjäär ju tõukus.

Olen täiesti veendunud, et Edgar Savisaar on viimase 20 aasta Eesti kõige tublim ja kõige olulisem poliitik. Kas ma võlgnen talle oma poliitilise karjääri alguse? Suures osas jah. Ta usaldas mind väga olulistele ametikohtadele. Tema heakskiit oli nii Tallinna linnapea kui riigikogu aseesimehe töökohal. Pean sellest väga lugu.

Ent nüüd te justkui tahate Savisaart tagandada?

Viimase 20 aasta jooksul, kui Eesti on olnud vaba, oleme me kindlasti väga palju võitnud. Oma vabaduse, oma iseolemise. Me oleme ehitanud üles oma institutsioonid. Aga oleme ka kaotanud. Me oleme kaotanud väga palju tootvas tööstuses, oleme kaotanud palju maaelus, meditsiinis ja kaotanud ka inimesi, kes on välja rännanud.

Mida ma sellega tahan öelda? Minu meelest Keskerakonna programm pakub nende kaotuste vastu retsepte. Aga meil on probleem, et me ei suuda oma platvormi ja programmi realiseerida, sest me pole laua taga teiste poliitiliste erakondadega.

Erakonna esimehe vahetus võiks tuua juurde rohkem avatust, et tekiks olukord, et mitte üksnes Keskerakond ei taha koalitsiooni, vaid ka teised tahavad meiega läbi rääkida.

Kas vastutus selle eest, et teised parteid ei taha teiega koostööd teha, ei lasu just Savisaarel?

Kindlasti lasub see erakonna esimehel. Aga see lasub ka mul, sest ma olen ka erakonna juhatusse kuulunud juba pea kaheksa aastat.

Milline on teie toetuspind erakonnas?

Augusti alguseni ja augusti esimesel nädalal on Keskerakonna erinevatel piirkondadel, kogudel, lihtliikmetel õigus seada üles kandidaate eri ametikohtadele, sh ka erakonna esimeheks.

Seda intervjuud tehes on mind esitanud üks osakond, kuid loodan, et neid osakondi, piirkondi ja ka lihtliikmeid tuleb juurde. Minuga on räägitud erinevatest Eesti nurkadest ja maakondadest. Arvan, et toetust tuleb üle Eestimaa.

Olete kõnelnud oma plaanidest näiteks Mart Viisitamme ja Kalle Laanetiga, kes on erakonnas dissidentlikus seisus?

Laanetiga olen kõnelnud küll. Minu meelest on täna olukord, kus sisesõda peab üks teine võimuerakond, aga meil ma seda siiralt ei näe. Mingit sisesõda te neilt Keskerakonna kongressi valimistelt ei leia, vähemalt mitte minu poolt.

Näib, et teie üks poliitikuomadusi ongi konfliktidest eemale hoida?

Jah, ka Tallinna linnapeana oli mul soov võimalikult palju teha koostööd teiste fraktsioonidega. Erakonna esimehena oleks üks minu soove mõjutada Eesti poliitilist kultuuri laiemalt. Suuremat üksmeelt ja koostööd on Eesti poliitikas vaja.

Meenutades, millega olete viimasel ajal silma paistnud, tuli meelde, et Tallinna linnapeana algatasite Euroopa rohelise pealinna valimise mõtte. See oli teie idee?

See oli meeskonna oma, kes toda asja ajas. Ei salga, et suuresti see idee sündis minu peas.

Pärast seda meenub aga vaid haamriviibutamine riigikogus.

Eks see ole teie õigus, et mis teile meenub. Kuid pärast on tulnud neli aastat opositsioonipoliitiku aega riigikogus. Ma tahan, et Keskerakond saaks oma väga head programmi ellu viia, ja näen, et ainsaks tõhusaks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on valitsusse kuulumine.

Endine Isamaa peasekretär Aimar Altosaar iseloomustas Keskerakonda kui populistlikku ja venemeelset parteid, kellega alati saab sõnakuulmatuid hirmutada. Kas nõustute, et Keskerakonnal on praegusel hetkel Eesti poliitilisel maastikul selline roll?

Olen nõus sellega, et teised erakonnad on üsna sageli hirmutamise aspekti enne valimisi üritanud ära kasutada. Tuleb tunnistada, et see on ka vilja kandnud.

Kas teie isiklikult usute kaitsepolitseid, kelle andmetel Edgar Savisaar küsis valimiskampaaniaks Venemaalt kolm miljonit eurot? Või te usute Keskerakonna nn tõekomisjoni seisukohta, et midagi niisugust pole olnud?

Keskerakonna juhatuse liikmena saan uskuda ainult Keskerakonna juhatust, kes on arutanud Keskerakonna eelarvet. Ja kus mitte kunagi ei ole räägitud annetusest või raha küsimisest väljastpoolt Eesti riigi piire.

Loomulikult Keskerakonna esimehena – kui see võimalus minule avaneb – ma ei küsiks raha väljastpoolt Eesti piire.

Te ei pea kapot pädevaks riigiasutuseks?

Kindlasti pean. Kuid siin tekib küsimus, mida uskuda või mitte uskuda. Minu meelest jäi selles teemas avalikkusele tohutult palju asju ebaselgeks. Kaitsepolitsei tegevust ma ei ole seestpoolt näinud, aga erakonna oma olen, ja mina mingeid selliseid jutte, arvamusi, mõtteid pole kohanud.

Savisaar ütles detsembris Postimehele: «Kas teil on meeles Lydia Koidula lause: «Eesti muld ja Eesti süda, kes neid jõuaks lahuta»? Ma ütleksin samamoodi, et Keskerakond ja Savisaar, kes neid ikka suudab lahutada.» Ta tahab ilmselt veel pikalt parteis jätkata?

Mina ka tahan, et ta jätkaks veel pikalt. Kuid ma arvan, et erakonna esimehe kohale peaks augustis tulema uus inimene.

Ega minu kandideerimine, ja kui õnnestub, esimeheks saamine, ei tähenda seda, et Keskerakond ja Savisaar peaksid lahku minema. Hoopis vastupidi! Arvan, et Keskerakond läheb edasi koos. Hoolimata sellest, kumb on kaotaja, kumb võitja.

See on üks asi, mida ei taheta mõista. Miks peaks tugevas erakonnas olema nii, et pärast kandideerimist peaksid kaks inimest olema vaenujalal, või hullem veel, kaotaja hakkaks tegema uut erakonda? Või mida annaks see konflikt, kui ma hakkaks siin lahmima Edgar Savisaare kohta lauseid, mida ma tegelikult südames õigeks ei pea? See ei too kasu talle ega mulle ega ka erakonnale.

Teie mõte on siis, et teile meeldiks küll Savisaar parteijuhina, ainult et sel kombel Keskerakond valitsusse ei saa?

Mulle ikkagi meeldiks, kui Jüri Ratas juhiks pärast kongressi erakonda. Ja neid põhjuseid on ka sisemiselt päris palju.

Peamine põhjus on tõesti see, et praegu me ei ole partnerid teistele erakondadele, ja nii ei ole meil võimalust oma platvormi ellu viia.
Punkt kaks on see, et erakonnasisest arutelu, nii osakondade, piirkondade, ka juhatuse tasandil on ääretult vähe.

Kolmas põhjus – olen ka juhatuses olnud selle vastu, et sageli meie reklaamid või ka ütlused on liiga vaenulikud. Ma ei pea seda õigeks, et minnakse isiklikuks ja näpuga näitama.
Neljandaks vajab Keskerakond laiemat juhtimissüsteemi. Isiklikult toetan, et meil oleks neli aseesimeest, mitte kaks nagu praegu.

Ma pean ka õigeks, et Keskerakonnal oleks auesimees, kes juhatab vanematekogu, mis annab soovitusi erakonna esimehele ja juhatusele. Nii saaksime rohkem kaasata neid, kes on aktiivsest poliitikast ära läinud.

Te jätaksite Edgar Savisaarele Keskerakonna auesimehe koha?

Kui Keskerakond peaks kunagi hakkama auesimeest valima, siis ma täna küll ei näe, kes muu võiks sel kohal olla. Ma tegelikult näen ka, et erakonnasisene karjäärisüsteem peaks kujunema välja inimeste oskuste ja võimekuse põhjal.

Mitte ainult selle põhjal, kes oskab paremini esimehega suhteid hoida?

Jah, mitte ainult lojaalsuse põhjal, kuigi ka lojaalsus on oluline. Samuti võiks riigikogu valimisnimekirja kokku panna sisevalimiste teel. Viimasel korral oli päris palju pahameelt selle sündimise osas. Nii et neid punkte on, kus ma näen tegelikult teistsugust käekirja kui tänane erakonna esimees.

Teie juhtimisel siis ei oleks K-kohukesi, Reformierakonna värvides bussireklaame?
Neid bussireklaame ma tõesti ei pooldanud. Selle kohta on ka kohus oma seisukoha andnud, et Keskerakond eksis.

Miks Keskerakond selliseid asju on teinud?

Põhjus on olnud selles, et me pole küsimusi erakonna sees väga laiapõhjaliselt arutanud. Neid on arutanud üks-kaks inimest ja siis on ära otsustatud. Mina pooldan igal juhul laiapõhjalisemat diskussiooni.

Mida arvate sellest, et Keskerakonna kampaaniakorraldaja Paavo Pettai ostis erakonnale kuuluva maja mitmekordse hinnaga?

Mulle tundus see juba toona imelik, kui sellest avalikkuse vahendusel lugesin. Võib ju öelda, et äriettevõttele pole keelatud osta 10-kroonist pastakat 100 krooniga. Kui tal on piisavalt kasumit, siis võib ta seda teha. Kas see on mõistlik, on iseasi.

Kas küsimus pole pigem seaduses, annetuste lubatavuses?

Juhatuse liikmena palusin ma selle lepingu välja ja lugesin – juriidilises mõttes oli mingit ebakõla raske leida. Aga ega see kõige õigem ei tundunud ja ei tundu siiamaani.

Patte on muidugi teistelgi, aga samas on Keskerakonna seda tüüpi käekiri väga silmatorkav?

Mul on tunne, et ükskõik, mida täna teeb Keskerakond, Savisaar, Tallinna linnavalitsus – reeglina on need head asjad –, juba eos materdatakse see maha. Mingid head asjad ei saagi teoks, kuna eos öeldakse, et see ei sobi, kuna seda teeb Tallinna linn või Keskerakond. Selline kuvand on välja kujunenud ja see on kahetsusväärne.

Kas nii on kujunenud võistlejate pahatahtlikkuse tõttu või on Keskerakonnal ka endal selles roll?

Raske on näpuga näidata. Kunagi ei ole nii, et ainult üks osapool on süüdi. Kindlasti on ka erakonnal siin põhjust peeglisse vaadata ja mõelda, mis valesti tehtud.