Päevatoimetaja:
Marek Kuul

IRLi «kampsunid» unistavad oma parteist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hoolimata liitumisest on IRLi kaks tiiba alati eri suundades vaadanud. Fotol on Isamaaliidu viimane esimees Tõnis Lukas ja Res Publica esimees  Taavi Veskimägi vahetult pärast kahe erakonna liitumislepingu allkirjastamist aastal 2006.
Hoolimata liitumisest on IRLi kaks tiiba alati eri suundades vaadanud. Fotol on Isamaaliidu viimane esimees Tõnis Lukas ja Res Publica esimees Taavi Veskimägi vahetult pärast kahe erakonna liitumislepingu allkirjastamist aastal 2006. Foto: Toomas Huik

Juba pikemat aega saab nädalas korraks kokku või vahetab kirja teel mõtteid IRLi «kampsunite» grupp nimega «C’est la vie», kelle püüdluseks on valimisteks uue jõu koondamine.



Isamaa ja Res Publica Liidu ühenderakonnas pettunud vanad isamaaliitlased ehk «kampsunid» ei ole juba tükk aega oma nördimust tagasi hoidnud. Nad kritiseerisid respublikaanide lühinägelikkust enne märtsivalimisi, mil mitmes piirkonnas ei olnud võimalik vana Isamaaliidu esindajat üles leida.

Pärast valimistulemuste selgumist jäeti valitsusest kõrvale kunagine erakonna juht ja haridusminister Tõnis Lukas, kes samuti ei hoidnud arusaamatusest tingitud kriitikaga tagasi. Erakonna juht Mart Laar tegutseb kõrvaletõmbunult kaitseministeeriumis ning partei on täielikult üle võtnud Res Publica poliitikud.

Luhtunud lootused

Muinsuskaitse- ja ärkamisaja ideaalide ihalejad ning IRLi poliitikas pettunud on nüüd uuesti pead kokku pannud ja arutavad, kuidas edasi minna. Üheks võimaluseks on uue partei loomine. Vähemalt mõistavad nad, et enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi on erakonnaturule lisa oodata, kas siis partei või valimisliidu näol.

Juba pärast pooleteise aasta tagust IRLi suurkogu on omavahel suhelnud – kohtunud ja meililistis olnud – Aimar Altosaare loodud klubi C’est la vie. Klubis arutavad omavahel tulevikuplaane näiteks Lukas, Andres Ammas, Andres Herkel, Mart Nutt.

Altosaar ütles Postimehele, et asi ei ole ainult IRLis, vaid erakondade seisu tuleb vaadata laiemalt. «Tagatoapoliitika aeg hakkab läbi saama, kuid väärtuste koridor on meie ühiskonnas endiselt hästi kitsas,» leidis Altosaar. «Diskussioon tuleb uuesti ellu äratada ja seepärast ei mõista ma hukka ka Indrek Tarandi kandideerimist presidendiks, kuigi see juhtus Keskerakonna esitluses.»

Altosaar on veendunud, et järgmisteks valimisteks tekib uus erakond. «Võimalusel aitaksin kaasa, et tekiks midagi täiesti uut ja kaasaegset, kodaniku- ja vabaühenduste toel sündiv jõud,» kirjeldas Altosaar oma nägemust tulevikuparteist.

Ta pidas häbiväärseks IRLi viimaste valimiste «kolme loosungi poliitikat». «Ei saa keskenduda kindlatele inimgruppidele, nii väikses ühiskonnas ei saa olla ükski inimene ülearu,» ütles Altosaar. «Vaba vaimu peab kaitsma ja pakkuma alternatiivi liiga jäigale ja kontrollitud parteipoliitikale.»

Tõnis Lukas tunnistas, et võrreldes nende lootustega, mis olid ajal, kui ta asus tugeva vaimuga Isamaaliidu viimase juhina ühinema Res Publicaga, on praegune tegelikkus hoopis teine. «Nüüdseks on tekkinud üks ilmetult pragmaatiline kolmetäheline ühendus IRL,» nentis Lukas. «Jääb mulje, et keegi on läbi lugenud keskpärase suhtekorraldusõpiku, kus kirjas, et tuleb taguda kolme üksikut märki, nii et kõik on oimetud, ja sellega kaasneb edu.»

Tema sõnul on viimane aeg keskenduda ühiskonna kooshoidmisele ja sotsiaalsetele väärtustele. «Pole vaja otsida uusi märke, vaid tarvis on poliitilist jõudu, kes tegeleb loomulikult majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja haridusküsimustega, aga selle kõrval on ka selle rahva enda nägu ja alalhoidlike väärtuste nägu, milleta ühiskond koos ei püsi,» ütles Lukas. «Sellise erakonna koht on hakanud tühjaks jääma, sest IRLis ei tunne rahvas seda nägu enam ära.»

Laaris pettunud

 Oma poliitmahlas praadijad ei tohi Lukase hinnangul suhtuda poliitikasse kui asja iseeneses. «See oht on aga olemas,» leidis ta. «Meie rahvas on tegelikult väga eluterve, ja elutervet lähenemist oodatakse ka poliitikutelt.»

Andres Ammas tõdes Lääne Elule antud intervjuus, et hingelt uus põlvkond ehk näiteks Uue Maailma või Kalamaja seltside ärksad aktivistid tuleks poliitikasse tuua. «Praegu on poliitikas põlvkond küünilisi 30–40 aastaseid, kes on enesega liiga rahul ja kes ei kavatsegi uusi tegijaid püünele lubada,» leidis Ammas. «Praeguste poliitikute ainus mõte on, kes suudab valimistel kõige osavamate lubadustega valijat ära osta. See on labane!»

Ta oli surmkindel, et järgmisteks valimisteks on nelja erakonna kõrval uus erakond. IRLi juhist Mart Laarist rääkides ütles ta, et ««kampsunite» osa peab teda ammu «poiste» järel lohisejaks».

Mart Nutt tõdes, et uue erakonna loomine on väga keeruline. «Esiteks on tarvis hulka inimesi, kelle leiaks, aga on tarvis ka päris suurt hulka raha, mille leidmine on aga palju keerulisem,» nentis Nutt. Ta arvutas, et valimistele minemiseks ning oma sõnumi edastamiseks peaks olema umbes kuus miljonit eurot. Ta pidas olulisemaks, et praegune võimuliit jätkaks, ning märkis, et pahandusi, solvumisi ja uste paugutamist ei vaja praegu keegi.

Teisitimõtlejaid on ka teistes erakondades, näiteks käputäis savisaarlusele vastuhakkajaid Keskerakonnas. Nende jaoks saab paljuski määravaks augustikuine Keskerakonna kongress, mis valib suure tõenäosusega senise suuna jätkumise ehk juhiks kinnitatakse taas Edgar Savisaar. See võib kaasa tuua mõnede parteilaste lahkumise erakonnast.

Tagasi üles