Õpilased: täiesti ilma katseteta pole õige kedagi ülikooli vastu võtta

Foto: Lennart Rikk

Eesti Õpilasesinduste Liidu hinnangul ei ole õige kõige tublimaid õppureid eritingimustel ilma igasuguste katseteta ülikooli vastu võtta ning neile võiks kehtida kasvõi vestlusvoor, mis aitaks välja selgitada tudengikandidaadi tegeliku huvi konkreetse eriala vastu ja tema motiveerituse.

Liidu juhatuse aseesimees Liina Hirv rääkis Postimees.ee´le kui õpilane on stabiilselt heade tulemuste nimel pingutanud – väljendugu need siis olümpiaadi tulemuste, kuldmedali või kõrgete riigieksami tulemustena – väärib ta kahtlemata tunnustust ja samuti võiksid taolisel õpilasel olla ka teatud eelised kõrgkooli astumisel, sest see motiveeriks praeguseid õppureid enam pingutama ja häid tulemusi saavutama.

Samas ei ole Hirve sõnul õige neid siiski täiesti ilma katseteta vastu võtta. «Esiteks juba see, et kui õppur on teinud kõva tööd oma õpitulemuste nimel, ei ole katsetest läbi saamine tema jaoks mitte midagi keerulist,» nentis ta.

Teiseks peaksid ülikoolid õpilasesinduste liidu hinnandul sisseastumisel kehtestama vestluse, mis näitaks iga õpilase motiveeritust just antud erialale õppima asumiseks, tema eripärasid ja oskusi. «Vestlus võib anda potensiaalsest üliõpilasest palju parema pildi, kui seda annavad katsed,» märkis Hirv.

Samuti ei pea ta normaalseks olukorda, kus kõik tasuta kohad saavad eritingimustel välja jaotatud nii, et üldvastuvõtu korras kandideerijad jäävad sellest võimalusest täiesti ilma.

«Taaskord tuleb mängu õppija motiveerituse küsimus - kas olümpiaadil hea koha saanud või kuldmedaliga lõpetanud õpilane läheb eriala siiski õppima siira huvi või hoopis sellepärast, et ta on juba saanud ilma katseteta tasuta kohale,» arutles Hirv.

Lisaks võtab see tema sõnul ära võimaluse neilt õpilastelt, kes erinevatel põhjustel ei osalenud olümpiaadidel või ei pidanud oluliseks kõiki aineid maksimaalselt õppida, et saavutada kuldmedal, kuid on omale meelsamat eriala sellevõrra süvendatult uurinud ning oleksid tõenäoliselt tunduvalt pühendatumad õppurid.

«Ülikoolid võiksid häid tulemusi võtta arvesse teatud määral. Katsete puhul näiteks anda lisapunkte,» pakkus Hirv.