Augusti alguses sinna elama kolinud tudengineiu tõdes, et trehvas alumist naabrit harva ja oli vaid korra trepikojas põgusalt jutelnud. Muu hulgas vahetati viisakusi seoses veidi varem üliõpilase korteris peetud lärmakavõitu peoga. «Siis ta kutsus meid korrale, koputas radikale,» meenutas üliõpilane. «Ta ise oli väga vaikne. Minu teada elas ta üksi. Tal oli ainult suur koer, kes aeg-ajalt öösiti ulgus.»
Noori tüdrukuid käis sageli
Koer olevat sama trepikoja esimesel korrusel elava keskealise naise sõnul ulguma hakanud ka eile varahommikul, mõni tund pärast surnukehade äraviimist.
Alt-naaber, kes keeldus samuti oma nime ütlemast, Imeliku ega tema külalistega suhelnud polnud. «Mis mulle ja teistele naabritele silma torkas – tema juures käis väga tihti noori tüdrukuid,» rääkis naabrinaine. «Kenad tüdrukud, kes jätsid käitumise ja riietusega väga korraliku mulje. Tudengite moodi. Aga kes nad olid, pole aimugi. Majas räägiti, et ta (Imelik – toim) aitas neid õppimises. See kestis juba mitu aastat.»
Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur ütles, et tööl polnud Imelikul kuni viimase ajani probleeme, mis võinuks teda rööpast välja viia. «Tean, et tal oli probleeme tervisega, aga seda ei tohi ma rohkem kommenteerida,» lausus Siigur. Postimehe andmeil põdes mees vähki.
Imelik oli töötanud ka kiirabis, anestesioloogi ja intensiivravi arstina, ekstrakorporaalsete vereprotseduuride spetsialistina, ülikooli koosseisuvälise õppejõuna ja ravimiametis bioloogiliste preparaatide osakonna juhatajana. Ta oli sotsiaalministeeriumi seadusloome töögruppide liige ja Euroopa ravimiameti ekspert.