Riigikogus täna menetlusse tulnud riigieelarve seaduse järgi saaks kiiruskaameratest riigi tõhusamaid rahaveskeid.
TV3: kiiruskaamerad võivad hakata tõhusalt riigi rahakotti täitma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ainuüksi kiiruskaamerad peaksid trahve tootma kaks miljonit krooni päevas, mis tähendab, et inimeste liiklustrahvisummad võivad kasvada seitse korda, vahendas TV3 «Seitsmeste uudiste» videolõik.
Riik loodab tuleval aastal kihutajatelt koguda tervelt 360 miljonit krooni trahviraha. Keskerakondlane Aivar Riisalu ei pea seda summat reaalseks.
«Mina arvan, et Eesti inimene ei ole selleks võimeline ja ma arvan, et ka politsei ei taha seda teha,» rääkis Riisalu.
16 kiiruskaamerat peaks tööd alustama järgmise aasta esimesest juulist. Seega peaks 360 miljoni krooni kätte saamiseks laekuma trahve keskmiselt kaks miljonit krooni päevas. Summa kokku saamiseks tuleks igal juhiloa omanikul maksta keskmiselt 720 krooni trahvi, teatas uudistesaade.
Siseministeeriumi esindaja sõnul aga niimoodi trahvisummasid ette prognoosides eelarvet tehaksegi.
«See ei ole kindlasti siseministeeriumi hinnangul kodanike ette pättideks tembeldamine,» rääkis siseministeeriumi osakonnajuhataja Priit Heinsoo. «Tegemist on prognoosiga ja seaduse rakendamisel on äärmiselt oluline hinnata ka seda, milline on selle seaduse mõju.»
Heinsoo tõrjub järsult arvamust, et kui summa on riigieelarves juba sees, siis selle summa kokku saamise järgi hakatakse ka trahve tegema. Ka politsei väidab, et see, mis kuskil eelarves kirjas, neid ei huvita.
Selle aasta kümne kuuga on kiiruse ületamise eest trahvi tehtud 85 miljoni krooni väärtuses.