Ärimehed Rein Kilk ja Meelis Atonen tegid ettepaneku lahendada Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ehitamise rahamured sellega, et kooli praegune krunt Tallinna südames kaubamaja külje all maha müüa ja osta selle asemele odavam.
Ärimehed koliksid kunstiakadeemia odavamale pinnale
«See lage plats on hetkel selle riigi siin üks kallimaid kinnistuid. Et kas ta just seal peab olema kaubanduskeskuste vahel, turistide epitsentris,» arutles Rein Kilk laupäeval Kuku raadio «Keskpäevatunni» saates.
«Mis juhtub siis, kui ta on mõne muu koha peal,» küsis ta, meenutades, et Kumu ju ehitati mitte kesklinna, vaid natuke eemale.
«Me leiame kindlasti väga soliidse koha ja kinnistu müügist saadav raha võiks olla ka panus, et katta see vahe ära.»
Teine saatekülaline Meelis Atonen teatas, et on Kilgiga nõus.
«Siin tuleb nii ministeeriumil kui EKA juhtkonnal maha istuda ja leida raamatupidamislikult vettpidav lahendus. Mina ei arva küll, et kunstiakadeemia peab olema kindlasti Tallinna kõige parema platsi peal, ta võib olla kilomeeter eemal.»
Atonen meenutas, et tema kunstiakadeemias töötavad tuttavad olid hoone lammutamise ajal üsna murelikud.
«Rutaka tormamise käigus oleme jõudnud olukorda, kus ei ole ka enam vana asja, milles oleks ikkagi võimalik rajada.»
Tema sõnul on praegu läinud täpselt nii halvasti, nagu kardeti.
Kunstiakadeemia rektori Signe Kivi sõnul on Kilgi pakutu juba varem arutatud ja maha kantud idee, mille juurde praeguses etapis tagasi tulla ei ole mõistlik.
«Praeguseks on Eesti Kunstiakadeemia nõukogu otsuse põhjal investeeritud uue õppehoone rajamise projekti ligi 4,5 miljonit eurot, mistõttu poleks mõistlik kulutatud rahalist, töö-, aja- ja inimressurssi mujale suunata,» selgitas Postimees.ee’le akadeemia rektor Signe Kivi.
See vanas vääringus 70 miljoni krooni kanti ulatuv summa on kulunud arhitektuurikonkursiks, detailplaneeringu muudatuseks, läbirääkimisteks naabritega, vana hoone lammutuseks, arheoloogilisteks eeluuringuteks ja uuringuteks, naaberkinnistu ostuks jms.
Kivi sõnul on ka oluline, et kunstiakadeemia oleks just nimelt kesklinnas.
«Kunstiakadeemia on sama oluline asutus kui riiki juhtivad institutsioonid, finantskeskused jt ühiskonna eluga seotud asutused,» rääkis ta.
«Selle seotusest ja mõjust ühiskonnas on saanud aru mitmed riigijuhid läbi ajaloo nt Rootsis, Prantsusmaal, Inglismaal, kus kunstiakadeemiad paiknevad südalinnas valitsushoonetega samas kvartalis.»
Prantsuse kuninglik kunstiakadeemia asub kunagise kuningalossi Louvre’i vastas. kuninglik kunstiakadeemia Londonis palistab Picadillyt. Rootsi kuninglik vabade kunstide akadeemia vaatab üle vee tõtt Rüütelkonnahoonega.
«Kunstiakadeemial on oluline olla ühiskonna keskel, sest siin õpetatavad erialad on otseselt seotud (elu)keskkonna kujundamisega, tõlgendamisega ja inimeste toimimisega.»
Kivi rõhutas ka EKA uue hoone arhitektuurilist väärtust südalinnas kommertsasutuste keskel.
«Uus hoone tuleb avalikkusele avatud, loob südalinna uue avaliku väljaku ja lisab linnaruumilist väärtust kesklinna südamesse. Uuest hoonest võiks kujuneda kaasaegse Tallinna vaatamisväärsus ja visuaalkultuuri keskus, mille galeriisid, kohvikut, auditooriume külastavad linnainimesed ja -külalised.»