Välismaalastest libafirmajuhid panid Eesti sisserändepoliitikat muutma

Foto: Toomas Huik.

Kuna viimastel aastatel on mitmekordistunud nende välismaalaste arv, kes taotlevad Eesti elamisluba töötamiseks firma juhtkonnas ning märkimisväärne on ka selle elamisloaliigi kuritarvituste hulk, muudab siseministeerium sisserände piirarvu.

«Oleme järelkontrolli käigus tuvastanud, et isikud, kes on hiljuti saanud elamisload töötamiseks juhtorgani liikmena, on Eestist kas lahkunud ning mingit äritegevust ettevõttes ei toimu või vastupidi – töötavad Eestis hoopis lihttöölistena, näiteks kokkade ja massööridena,» tõdes politsei- ja piirivalveameti (PPA) staatuse määratlemise büroo juhataja Maige Lepp Postimees.ee’le.

Samuti esitatakse tema sõnul aina enam elamisloa taotlusi töötamiseks juhtorgani liikmena ettevõttes, mis on asutatud vahetult enne elamisloa taotluse esitamist.

Lepp täpsustas, et viimasel aastal on hüppeliselt tõusnud selle elamisloaliigi taotluste esitamise hulk eelkõige Venemaa kodanike poolt.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort selgitas, et ühelt poolt on elamislubade taotluste arv juhtorgani liikmena tõusnud seetõttu, et Eesti on atraktiivne investeeringuteks, kuid samas loodetakse sel viisil lihtsamalt pääseda Schengeni ruumis töötama ja liikuma.

«Et vältida kehtiva korra jätkuvat kuritarvitamist, on tehtud regulatsiooni ümberhindamine ja korrektiivid, muudetud on piirmäära. Ausatele ettevõtjatele jääb alles võimalus taotleda pikaajaline viisa, mis võimaldab neil Eestis töötegemiseks viibida kuni kuus kuud aasta jooksul,» lisas Koort.

Siseministeerium kavatseb kehtestada firmade juhtkonda kuuluvate inimeste tänavuseks sisserände piirarvuks 580 inimest. Uus piirarv peaks ministeeriumi hinnangul välistama olukorra, kus sisserände piirarv – tänavu 1008 inimest – täitub põhiliselt juhtorgani liikmetega ja kiire piirarvu täitumise tõttu ei jää võimalust välismaalastel taotleda tähtajalist elamisluba mõnel muul alusel.

Piirarv praktiliselt täis

Juba 1.mai seisuga on kokku registreeritud 531 firma juhtkonda kuuluva inimese elamisloa taotlust, neist esmakordseid taotlusi on 455 ja pikendamisi 76. Eelmisel aastal oli 1.mai seisuga kokku esitatud üle kahe korra vähem taotlusi – 221.

Kui selgub, et inimene on kuritarvitanud kehtivat korda, tunnistatakse elamisluba kehtetuks.

Elamisloa pikendamisest keeldumiseks on aluse andnud juhud, mil ettevõtted ei ole elamisloa kehtivusajal reaalselt tegutsenud ning juhtorgani liikmetele ei ole kordagi juhtorgani liikme tasu makstud.

2011. aasta mai alguse seisuga on PPAs algatatud 13 menetlust sellise elamisloaliigi pikendamisest keeldumiseks ning neli elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Viie juhtorgani liikme elamisluba on sel aastal juba kehtetuks tunnistatud.

Praegu tegeleb PPA analüüsiga, miks on selle elamisloa liigi taotluste arv märgatavalt tõusnud. «Sarnaseid analüüse viiakse läbi alati,  kui statistikas toimuvad olulised muutused, et välja selgitada põhjused ja kavandada vajadusel vastumeetmed,» ütles Maige Lepp.