Eesti loobub Kroonlinna nullist

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist. Foto: Maa-amet

Keskkonnaminister allkirjastas eile geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille järgi loobutakse Eestis järgmisel aastal Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, ning hakatakse absoluutset kõrgust ja sügavust arvestama Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli järgi.

«Euroopa kõrgussüsteemile üleminekut on ette valmistatud pikka aega ning nüüd on kindel, et saame Eesti 100. sünnipäeva tähistada juba uutes «kõrgustes». Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek toob piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler, kelle sõnul saab näiteks Suur-Munamägi, mille ametlik kõrgus on praegu 317,2 meetrit, uueks kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit.

Seni on Eesti kõrgussüsteemi aluseks olnud Balti 1977. aasta kõrgussüsteem ehk rahvakeeli Kroonlinna null, mille lähtenivoo on määratletud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825–1840. Euroopa kõrgussüsteemi lähtenivoo on arvestatud veetaseme keskmise väärtusega, mis mõõdeti Amsterdamis ajavahemikul 1. september 1683 kuni 1. september 1684.

Maa-ameti peadirektori Tambet Tiitsi sõnul on Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse tinginud mitu asjaolu, näiteks senise kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ning soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis. «Need põhjused viisid otsuseni valmistada ette kõik vajalik Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuks,» ütles ta ameti teatel ning lisas ka, et aastaks 2000 oli ligikaudu 47 protsenti senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, mis muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks.

Nüüdseks on maa-ameti korraldamisel ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk, mis kõrguste lähteandmestikuna võimaldab muuhulgas ka täpset kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.

Enamik Euroopa riikidest, sealhulgas Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu kasutavad juba praegu Euroopa kõrgussüsteemi. Seega saab paljude rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul hakkama ühe kõrgussüsteemiga ega pea tegelema ümberarvutamisega, teatas maa-amet.

Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud kolme kuu pikkune üleminekuperiood ja enne järgmise aasta 1. jaanuari alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas süsteemis.