Noor hunt murdis Muhumaal aastaga 88 lammast ja neli veist

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Samal ajal kui Saaremaa kümmekond hunti murdsid aastaga kamba peale 57 lammast, tegi Muhumaal tegutsenud hunt üksi palju suurema laastamistöö, murdes sama ajaga 88 lammast.

Kärntõbe põdeva noore, umbes ühe-kahe aastase hundi tapatööle pandi punkt tänavu veebruaris, kui Saaremaa jahimees looma maha lasi. Muhu jahimehed olid juba tükk aega üritanud tülikat hunti kätte saada, kuid see õnnestus lõpuks suurel ühisjahil.

Kokku murdis Muhu hunt möödunud aasta jooksul 88 lammast ja neli veist, lisaks veel seitse lammast aasta esimese kahe kuu jooksul, enne kui jahimees looma maha lasi. Võrdluseks, Saaremaal, kus hunte loendati kokku kümmekond, murti aasta peale kokku 57 lammast.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire kohaselt oli mullu Eestis kokku 27 hundipesakonda (karja, kus sündisid ka kutsikad), neist 26 mandri-Eestis ja üks Saaremaal.

27 hundikarjast viis elasid Eesti-Läti piirialadel ja kasutasid oma elualana mõlema riigi territooriumi, mistõttu saab neid tegelikult vaid osaliselt meie huntide hulka lugeda. Keskkonnagentuur leidis olemasoleva teabe põhjal, et hundi kohalikku järelkasvu ei olnud vaid Hiiumaal.

Hiiumaa oli ka see koht Eestis, kus hundi tekitatud kahju kõige enam vähenes: kui 2015. aastal murdsid hundid 124 lammast, siis aasta hiljem vaid kolm.

Kokku kütiti 2016. aasta jahihooajal 114 hunti, samal ajal kui maksimaalselt lubatav küttimiskvoot oli 117 isendit. Mandri-Eestis kütiti kokku 108 hunti, mis on 20 isendi võrra enam kui 2015. aastal. 2015. aastal saadi huntide arvukus piisaval määral alla viidud nii Saare- kui ka Hiiumaal, mistõttu olid 2016. aasta küttimismahud vastavalt viis ja üks isendit.

Määratud limiidist üle kütiti hunte Järvamaal (1) ja Viljandimaal (2). Mõlemal juhul oli tegemist probleemidega jahtide korraldamisel.

Loe veel:

• Muhu hunti hakkab küttima ulguda oskav jahimees
• KAURi hinnangul ei tohiks tänavu Eestis ilveseid küttida
• Šaakali küttimisaeg nihkub paar kuud ettepoole