Vargad hävitasid sordiaretajate aastatepikkuse töö

Kullengalt varastati ligi 100 sellist pookistikut. Foto: RMK Kullenga taimla

Lääne-Virumaal Kullenga taimlas tegutsenud vargad on hakkama saanud millegi sellisega, mida ei mäleta isegi igipõlised töötajad. Taimlast on varastatud ligi 100 kloonitud männipuud, mille kasvatamisega on aastaid vaeva nähtud.

«Tegu ei ole seemnest kasvatatud männiistikutega, vaid pookistikute, plusspuude kloonidega, millega on palju vaeva nähtud,» selgitas Riigimetsa majandamise keskuse Kullenga taimla seemnemajanduse tööjuht Lauri Saapar. Metsamehe sõnul on varem olnud juhuseid, kus taimepõldudelt on mõni taim kaduma läinud, aga seemlas pole seni vargil käidud. «Meil on kolleege, kes on 35 aastat tööl olnud ja nemad ütlevad, et esmakordne juhtum,» rääkis Saapar.

Andke teada

Kui kellelegi erilisi männiistikuid müüa pakutakse või teab nende taimede asukohta, palume sellest teavitada RMK Kullenga taimlat telefonil 5780 9100 või [e-mail].

Seemlat on rüüstamas käidud kaks korda. Kui esimese varguse aeg ei ole teada, siis paarkümmend puud varastati alles äsja. «20. juunil tegime hooldusniitmist ja 28. juunil leidsime, et taimed on läinud,» rääkis Saapar. Seemlal on aed ümber ja Saapari sõnul ei kujuta ta ette, mida rohkem saaks veel teha. «Tara on meil ümber, aga see on selleks, et kitsed taimi ära ei sööks, aga inimest see tara ei takista,» tõdes Saapar.

Praegu loodab taimla sotsiaalmeedia abil vargusele jälile saada. Saapari sõnul on varastatud männiistikud selgelt äratuntavad ja metsast selliseid männitaimi ei leia.

«Esiteks nende oksad ei alga maapinnalt nagu tavalisel taimel, vaid esmalt on tükk tühja vart ehk pookelause osa, siis tuleb pookekoht, mis nii väikestel taimedel on hästi näha. See on nagu kinnikasvanud haavand,» selgitas Saapar. Istikud on 50 kuni 100 cm kõrgused.

Samas tunnistas metsamees, et isegi kui istikud õnnestub üles leida, siis väga palju nendega teha ei ole. «Maha on nad istutatud plaani järgi, igal puul on juures klooninumber ehk plusspuu number, sest meil peab olema päritolu teada,» rääkis Saapar. Kuna tagasisaadud istikute puhul jääks teadmata nende täpne päritolu, siis ei saa neid edaspidi kloonimiseks kasutada. «Aga äkki õnnestub kahju tagasi nõuda,» lootis Saapar.

Taimede varguse rahaline kahju on 5640 eurot. «Kahju on suur, sest meie eesmärk oli saada tulevasi metsapõlvkondi, mida need seemla taimed andma hakkavad. Kasu saamine on nii pikaajaline, et kui keegi istutab need kuskile, siis see taim ei saavuta iial seda väärtust, mis tal meil oleks,» lisas Saapar.

Mis on pookistikud

Saapari sõnul on nende töö eesmärgiks saada võimalikult hea geneetikaga metsaseemet. Selleks valitakse metsast välja väga hea kasvuga puistud, kust omakorda otsitakse välja üle keskmise head puud. «Selliseid puid on üle Eesti umbes paarsada. Need on keskmisest kõrgemad, jämedamad, sirgema tüvega, vähem okslikud,» selgitas Saapar. Selliseid puid nimetatakse plusspuudeks. Välja valitud puud akrediteeritakse ehk neist saavad nö paberitega sordipuud. Plusspuude ladvast tuuakse pookeoksad, mis poogitakse seemnest kasvatatud pookealusele. «Võib eeldada, et kui see puu hakkab kunagi käbisid kandma, siis nende seeme on geneetiliselt parem kui tavaliselt puult saadud seeme,» rääkis Saapar Ta lisas, et sellise istiku kasvatamiseks peavad paljud inimesed mitmeid aastaid tööd tegema.