Galerii: kauni katedraali nukker olevik ja segane tulevik

Võidupüha jumalateenistus toimub tänavu Rakveres. Vaid üksikud detailid reedavad, et praegu maadlussaali ja noortekeskusena kasutusel hoone on tegelikult ühe Eesti tipparhitekti projekteeritud kirik. Hoone, mille Nõukogude võim muutis võimlaks, ootab pikemat aega kultuursemat tulevikku ja paremat väljanägemist.

Suurest tülist alguse saanud Pauluse kiriku saatus on ajaloo vältel olnud vaevarikas. Kohaliku kogudusega tülli läinud ostsid 1933. aastal Rakvere kesklinna maatüki, kuhu pidi Eesti Vabariigi iseseisvuse 20 aasta juubeliks kerkima arhitekt Alar Kotli projekteeritud Eesti Vabadusekirik. Vahetult enne Nõukogude võimu tulekut pühitseti kirik sisse, kuigi jäi lõpuni ehitamata.

1951. aastal ehitati kirikusse vahelagi ja sellest sai võimla. Nii käis mitu põlvkonda käärkambris kangi tõstmas ja löövide vahel korvpalli mängimas.

Juba aastaid on räägitud võimalusest teha praegusest spordikirikust Arvo Pärdi kontserdimaja, kuid tegudeni pole seni jõutud. Aina enam aga kostab kunagisest kubermangulinnast hääli, et Pauluse kiriku asemel peaks uus kultuurikeskus kerkima hoopis Keskväljakule.

•  Loe ka: «Peegel peeglis: kes lööb tantsu kontserdimajas?»

Suurest tülist alguse saanud kirikuhoonet ootavad jätkuvalt ees segased ajad ja teadmatus. Seni aga teevad kunagises kirikusaalis trenni kohalikud maadlejad ja möllavad noortekeskuse külastajad.

Rakvere Pauluse kirikut on kirjeldatud kui Eestis haruldast katedraaliarhitektuuri näidet, kus on näha nii 1920.–1930. aastate ekspressionistlikku sakraalarhitektuuri kui ka funktsionalistlikke elemente.

Kuna kirik on väga tugevate traditsioonidega hooneliik, ei domineeri kunstiajaloolase Mart Kalmu sõnul mitte kumbki moodsa arhitektuuri suundumustest. «Ekspressionism ehk rohkem sees, tänu kitsaste külglöövide tekitatud ruumimuljele. Funktsionalismi leiab rohkem väljas: puhastes kaunistamata seinapindades, » selgitas ta. Sõõrnišid fassaadidel sobituvad kunstiajaloolase sõnul kirikuehituse 2000-aastasesse traditsiooni, kuid olid moekad ka funktsionalismis. 

Pauluse kiriku kontserdimaja arhitektuurikonkursi võidutöö näeb ette kiriku n-ö lõpuni ehitamist. Kalmu sõnul on muinsuskaitseliselt võimalik põhjendada mõlemat varianti. «Kuna kiriku valmimist takistas sõda, mitte muutunud funktsionaalsed või esteetilised arusaamad, on lõpuni ehitamine kindlasti üks võimalus,» sõnas Kalm. Tornikiivrid teeksid linnapildi tema hinnangul palju erksamaks. «Mäletan, et kui Tartu Jaani kirik 2004. aastal torni sai, siis tundus kohe kogu linn jumekam,» lisas ta.

Spordikirik pole ainus Alar Kotli projekteeritud hoone selles piirkonnas. Kohe kiriku kõrval asub Eesti üheks kaunimaks koolimajaks peetav Rakvere gümnaasiumi maja.

«Ühe autori üheaegsete töödena võimendavad need kindlasti vastastikku teineteist, ja ega meil selliseid kohti mujal Eestis pole. Kuna nad asuvad suure ringväljaku kõrgemal küljel, tulevad hästi esile,» rääkis Kalm. Ta lisas, et tegelikult kuulub ansamblisse ka Ernst Kühnerti kavandatud saksa kool, mis on küll väiksem ja tagasihoidlikuma arhitektuuriga. «Kahjuks rikuti see 1980. aastatel hambapolikliiniku juurdeehitisega ära,» tõdes Kalm. Ta lisas, et need kolm eestiaegset hoonet moodustavad moodsa Rakvere vaimse keskuse ja on seetõttu väga olulised.

Rakvere abilinnapea Kairit Pihlak

Rakvere linnal on kindel plaan renoveerida Pauluse kirik Arvo Pärdi nimeliseks kontserdimajaks ja kultuurikeskuseks. Linn esitas taotluse projekti rahastamiseks eelmise perioodi Euroopa Liidu struktuurifondist, tookord jäi see toetuseta. Eelmise aasta sügisel ostis linn hoone endale ja pärast tänavuse lisaeelarve vastuvõtmist saame alustada projekteerimistegevustega. Peale projekti lõplikku valmimist selgub hoone maksumus ja pärast seda otsustatakse, kuidas ehitust rahastatakse.