Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas Juhan Parts hakkab vastutama kontrollikoja audiitorite töö eest, kes asuvad uurima, kuidas juhib Euroopa Komisjon EL-i kulutusi ohustavate pettuste riski.
Parts asub juhtima Euroopa Komisjoni pettustevastaste meetmete auditit (10)
Audit keskendub pettuste ärahoidmisele ja pettusejuhtumite lahendamisele ning sellesse annavad oma panuse vabaühendused, teadlased ja prokuratuuri esindajad, samuti Europol ja Eurojust, vahendas BNS kontrollikoja pressiteenistust.
2015. aasta Eurobaromeetri uuringus Euroopa Liidu eelarvet mõjutava pettuse ja korruptsiooni tajumise kohta vastas 71 protsenti küsitletutest, et pettust esineb "üsna sageli", ja 60 protsenti leidis, et korruptsioon on "EL-i institutsioonides oluline probleem". See tähendab olulist suurenemist võrreldes 2008. aasta Eurobaromeetri kiiruuringuga, millele vastanutest 54 protsenti leidis, et pettust esineb üsna sageli ja 44 protsenti, et EL-i institutsioonides esineb korruptsiooni.
Partsi sõnul "näitavad need arvud, kui tõsiselt meie kodanikud pettuste probleemi võtavad. Me ei saa seda seletada lihtsalt sellega, et nad ei saa aru. Ainsaks lahenduseks on EL-i pettuste haldamise süsteem, mille abil pettusejuhtumeid tulemuslikult ära hoida, avastada, uurida ja nende toimepanijaid karistada".
2015. aastal oli Euroopa Komisjoni teatatud pettusekahtlusega juhtumite kogusumma 560 miljonit eurot ehk 0,4 protsenti EL-i eelarvest tehtavatest maksetest. Keskmiselt 10 protsenti kõigist Komisjoni poolt EL-i tasandil teatatud pettusekahtlusega juhtumitest tuvastatakse kohtus pettusena. Selle põhjal võib EL-i eelarvet 2015. aastal mõjutanud pettuste mahuks hinnata 56 miljonit eurot. Audiitorid hoiatavad aga, et pole selge, kui suur osa pettustest jääb avastamata ja neid puudutavatest andmetest edastamata.
Auditiaruanne peaks valmima 2018. aastal.
Euroopa Kontrollikoja kolleegium määras jaanuaris Partsi kontrollikoja viienda auditikoja liikmeks, mis tegeleb Euroopa Liidu rahastamise ja haldamise valdkonna auditeerimisega.