Suur intervjuu: Niine nahakliiniku tegevust hakkab uurima politsei

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski on haigekassa nõukogu juht. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

• Tervishoius on valitsenud karistamatuse tunne.
• 91 inimese väitel esitas kliinik tasulise vastuvõtu eest haigekassale arve.
• Inimesed saavad hakata senisest paremini oma raviarveid kontollima.

Töö- ja terviseminister Jevgeni Ossonovski sõnul võib arvata, et seni avalikkuse ette juhtumid pole ainsad, kui on põhjust kahtlustada ravirahade kuritarvitamist. Niine nahakliiniku tegevust hakkab uurima politsei, kuid esialgu pole alust nendega sõlmitud lepingu lõpetamiseks.

- Järjest tulevad avalikuks juhtumid, kus on põhjust kahtlustada raviraha kuritarvitamist. Miks ei suuda haigekassa sisekontroll pettusskeeme kindlaks teha, kui patsiendid toovad need n-ö kandikul kätte?

Need juhtumid on kahetsusväärsed ja nende rahaline ulatus ei ole kogu (haigekassa – toim) eelarve kontekstis väga märkimisväärne. Aga et tervishoiusektoris on täiesti selget kuritegelikkust kui ka pahatahtlikku pettust, on tõsine mure. Nõukogu võttis hoiaku, et kõik sellised juhtumid lähevad politseisse ja nende põhjal alustatakse kriminaalmenetlust. Kõik inimesed, kes selle eest vastutavad, võetakse vastutusele.

See võttis aega, et prokuratuur Niine kliiniku osas otsuse langetaks, aga kriminaalmenetlus on algatatud. Haigekassale laekunud kaebused on läbi vaadatud, ebakõlasid haigekassale esitatud arvete kohta on üsna arvestatav hulk. Kuna antud juhul on võtmeküsimus konkreetsete inimeste faktilised tõendid ja kinnitused, siis seda suudab tõendada kriminaaluurimine.

Loe ka: «Haigekassa juht Niine kliinikut valearvete esitamises ei süüdistaks»

- Millal haigekassa avalduse esitas?

Seda on koostöös politsei ja prokuratuuriga mitme nädala jooksul arutatud. Avalduse esitamiseks ei olnud alust seni, kuni haigekassal polnud valmis asutusesisene arvete analüüs. See on nüüd tehtud ja selle pealt oleme palunud kriminaalmenetluse algatada ja seda prokuratuur ka tegi.

- Kui paar nädalat tagasi oli haigekassal u 30 avaldust Niine kliiniku  võimalike topeltarvete kohta, siis kui palju on neid nüüd? Kui paljud neist olid kahtlased?

Tänaseks on neid laekunud 91. Politsei poole pöördusime laiema probleemiga. Haigekassa ei suuda kerkinud kahtlusi võimalikus väärkasutuses ise tõendada, kuna erinevalt ortooside juhtumist, kus on võimalik võrrelda haigekassale ja inimesele müüdud seadet, siis siin (Niine kliiniku juhtum-toim) on inimeste ütlused määrava tähtsusega. Haigekassa ei saa seda tüüpi menetlusi ise teha, seda peab tegema politsei.

Teine asi on eelmisel nädalal Eesti Päevalehes esitatud kahtlus, et üks haigekassa endistest usaldusarstidest on rikkunud toimingupiirangut. Tema huvide deklaratsioon oli esitatud korrektselt, seal ei olnud neid asjaolusid välja toodud, edasi saab seda juhtumit menetleda ainult kriminaalmenetluse raames. Selle avalduse on haigekassa politseile üle andnud.

- Miks ikkagi ei võeta haigekassas inimesi tõsiselt, kui nad teavitavad võimalikest rikkumistest?

Mina nii haigekassa nõukogu esimehena kui ministrina võtan neid asju väga tõsiselt. Tervishoiuvaldkonnas on korruptsiooni suhtes nulltolerants ja kõik seda tüüpi juhtumid lähevad politseisse ja kriminaaluurimisse. Kõik siiani ilmnenud juhtumid on politseisse ka jõudnud.

- Kuidas on vaja muuta sisekontrollireegleid, et sügisel poleks põhjust meedial taas kirjutada, et inimesed küll teavitasid, aga haigekassa ei võtnud meid kuulda ja öeldi, et see on väike anomaalia?

Haigekassal on sadu lepingupartnereid, väga suured lepingud ja loomulikult iga konkreetset arvet detailset kontrollida ei ole võimalik. Riske tuleb hinnata paremini  ja osata seda tüüpi probleeme ennetada. Kindlasti neist juhtumistest haigekassa oma järeldused teeb.

Juhatus on tellinud kindlustuspettuste riskide hindamise auditi, et sisekontrolli tõhustada. Nõukogu on tellinud sõltumatu auditi, et välja selgitada nii ortoosidega seotud pettuse ulatus kui ka haigekassa ebapiisav tegevus. Juhatus sellest teeb omad järeldused ja näiteks abivahendite puhul on üle mindud rangematele lepingutele, kus haigekassal on senisest rohkem õigusi kontrollimiseks. 

Kui lepingupartner kuritegelikult tegeleb topeltarvepidamisega, asjaolude süsteemse varjamisega, siis neid juhtumeid tuvastada iga konkreetset arvet hinnates on sisuliselt võimatu. Me oleme tervishoiuteenuse osutajaid teavitanud, et järgmised juhtumid ei tähenda enam mitte tagasinõuet, vaid kriminaalmenetlust.

- Kas teie nõukogu juhina peate vajalikuks muuta senist sisekontrolli ja usaldusarstide taustakontrolli või süsteemid on olnud head, kuid kurikaelad on olnud kavalad?

Kurikaelad ei olnud ülemäära kavalad, vaid nahaalsed. Küllap on valitsenud selline karistamatuse tunne, et kui midagi ilmneb, siis maksame need üksikud arved tagasi ja mis seal ikka. Sellist olukorda enam ei ole.

Sisekontrolli toimimise kohta on mul ja nõukogul tõsised küsimused, kuidas ei suudetud varem nende riskide realiseerumist sellisel viisil ette näha. Näiteks abivahendite puhul  varasemad  kontrollaktid tõid riske välja, ka haigekassa enda sisekontroll on neid välja toonud. Ootame huviga nõukogu tellitud auditit, et sellele hinnangut anda.

- On laialt levinud arvamus, et väidetavad topeltarved ei ole ainult Niine kliinikuga seotud, et nii teevad ka teised raviasutused. Millistel erialadel võib selliseid ebameeldivaid üllatusi veel ette tulla ja kas on kavas muuta senist lepingute sõlmimise korda?

Loomulikult oleme ka meie seda kuulnud, aga kahjuks faktilist kindlust, et see võiks nii olla, meil pole. Aga kui seda veel tehakse, siis ühel hetkel tuleb see välja ja selle tulemuseks on kriminaalmenetlus.

Sotsiaalministeeriumi juhtkond on otsustanud, et me täiustame digiloos raviarvete vaatamise süsteemi nii, et patisendil oleks võimalik lisaks raviarve summale detailsemalt näha, milliste teenuste eest see arve esitati, et võrrelda teenusega, mida ta tegelikult on saanud. Arendame välja  automaatse raviarvete saatmise patsiendi meilile, et inimene värskelt pärast arsti juures käimist saaks teate - haigekassa on selle teenuse eest maksnud. Kui inimene teab, et ta käis tasulisel, mitte tasuta vastuvõtul, nagu arve näitab, siis ta saab sellest kohe teada anda.

Mis puudutab võimalikke teisi juhtumeid erakliinikutega, kellel on pahatahtlikult läinud segi tasuta ja tasulised vastuvõtud, siis selle vastu aitab tulevikus üleriigiline digiregistratuur, mis annab ülevaate, kas teenus oli tasuline või tasuta.

- Kas praegu on Niine kliinikul haigekassaga leping olemas või käituti nendega nii nagu abivahendite müüjatega, kellega leping lõpetati ära?

Praegu on leping olemas. Niine kliiniku kohta tehtud kontrollakt on valmimisel. Materjalid on edastatud politseisse ja kliinik on vaidlustanud selle tulemused. Nii kaua kui politsei uurimine ei kinnita tahtlikku väärtegu Niine kliiniku poolt, on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga, kus kliiniku kinnitusel on kõik korrektne ja lepingutingimusi ei ole rikutud. Haigekassal ei ole kindlust öelda, et seda on tehtud, aga pole alust öelda ka vastupidist. Sellest tulenevalt puudub praegu alus lepingu lõpetamiseks, aga arveid jälgitakse oluliselt pingsamalt kui siiani. Kui uurimine toob suuremat selgust, siis sellest tulenevalt käitume resoluutsemalt.

- Erafirmadega on lihtne, te lõpetate lepingu ära. Aga kui sellise skeemitamisega peaks vahele jääma näiteks haiglad. Kas haigekassal on selleks olemas must stsenaarium?

Kui seal ilmneb kriminaalne tegevus, siis inimesed võetakse vastutusele ja nende asutuste omanikud, kas siis riik või kohalik omavalitsus peavad tegema vajalikud muudatused sihtasutuse või aktsiaseltsi juhtimises. Loomulikult ei ole mõeldav, et me paneme lepingu rikkumise tõttu mõne maakonnahaigla kinni. Aga nendel puhkudel on meil rohkem jõudu muuta nende asutuste juhtimist.

- Kui teil mõni kuu tagasi oli põhjust olla õnnelik, et valitsus on põhimõtteliselt nõus lisaraha suunamisega tervishoidu, siis kas pärast neid järjest avalikuks tulnud haigekassa skandaale on tulnud jutuks, et lisaraha andmine tervishoidu ei ole põhjendatud ja vajalik raha tuleb leida süsteemi seest?

Sellist arutelu pole olnud ja seda ei ole ka mõtet pidada, sest nende juhtumite kahju ulatus on alles selgitamisel, aga me räägime kümnetest tuhandetest eurodest. Haigekassa eelarve on 1,1 miljardit eurot ja lisaraha vajadus on üle 100 miljoni. Loomulikult on tegu kahetsusväärsete juhtumitega, kus ettevõtted on kuritarvitanud inimeste raviks mõeldud raha isikliku kasu saamiseks. See on lubamatu ja on tekitanud maine kahju nii tervishoiusüsteemile kui ka haigekassale. Puhastumine  tervishoius on toimumas ja need juhtumid ei ole kindlasti viimased.

- Mõned aastad tagasi valmis professor Raul-Allan Kiiveti juhtimisel uuring võimalikest pettustest tervishoiusüsteemis. Kas peate vajalikuks uue analüüsi tellimist?

Lühike vastus on, et ei, sest me oleme kaardistanud suure hulga korruptsiooniriske ära ja oleme õiguskaitseorganitega liikumas selles suunas, et tervishoiusüsteem oleks korruptsiooniks puhas. Täiendavaks analüüsiks põhjust pole.

- Kas te kahetsete täna seda, et kaitsesite haigekassa juhti Tanel Rossi mullu, kui selgus, et rahaasjad ei ole korras?

Miks ma peaksin seda kahetsema? Olukorras, kus Eesti inimesed vananevad ja haiglad teevad rohkem ületööd, et inimesi aidata, on haigekassa selles olukorras käitunud nii nagu seadus ja (haigekassa – toim)  põhikiri ette näeb. Siin ei ole mingit küsimust.

See, kas haigekassa asutusena ja juhatuse esimees kui lõppvastutuse kandja on nende juhtumite puhul jätnud midagi tegemata, seda hetkel alust väita ei ole, sest auditid veel käivad. Kui need on valmis, siis on põhjust anda hinnanguid.

- Haigekassa saab sel sügisel endale uue juhi. Kas Tanel Rossil on mõtet uuesti kandideerida?

Haigekassa nõukogu otsustas kuulutada välja uue juhi konkursi, mille tähtajaks on 30. juuni. Kõigil, kes soovivad panustada ja kellel on olemas vajalikud eeldused, saavad oma kandidatuuri esitada. Kas Tanel Ross seda teeb, tuleb tema käest küsida.