Osa Dikajevi jõugu protsessi osalistest läks prokuratuuriga kokkuleppele ja sai oma karistuse kätte

Harju maakohus mõistis täna süüdi ligi pool kõigist Haron Dikajevi kohtuprotsessi osalistest.

Kurikuulus allilmaliider Haron Dikajev ja veel 17 inimest astusid kohtu ette läinud aasta augusti lõpus. Riigiprokuratuur oli varem esitanud süüdistuse 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist. Dikajevit ennast süüdistatakse aastaid tegutsenud kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuhu kuulus lisaks temale 12 meest, kellest enamikku on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Loe veel:

• Kes on kes Haron Dikajevi juhitud kuritegelikus jõugus
• Ülirange käsuliin Dikajevi jõugus: kes korraldusi ei täitnud, sai rusikaga näkku

Täna said kohtult karistused osa süüdistatutest: Alexander Nikolajev, Valeri Dementjev, Aleksandr Dmitruk, Sergei Niinemets, Robert Raag, Artur-Ažari Simonov, Aleksndr Varlamov ja Sergei Primak. Nemad olid taotlenud kokkuleppemenetlust.

Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ja kuulas ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta ning prokuröri ja kaitsjate arvamused samade kokkulepete kohta. Pärast veendumist, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asus kohus seisukohale, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet.

Nagu allpool toodud skeemilt näha, ei ole kohus otsust teinud veel Dikajevi enda ja teiste tähtsamate tegelaste osas. Nende puhul jätkub asja arutamine üldmenetluses. 

Sisemisse ringi ehk nn eliit kuulus lisaks Dikajevile veel neli inimest. Foto: Postimees

Kelmusesüüga osalised

Tänase otsusega tunnistas Harju maakohus kelmuses süüdi Aleksandr Varlamovi ja otsustas teda karistada ligi pooleteist aasta pikkuse vangistusega  Kohus jättis mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui Varlamov ei pane 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohus tunnistas kelmuses süüdi ka Valeri Dementjevi ja karistas teda vangistusega üks aasta, ent jätab ka selle karistuse täitmisele pööramata, kui mees ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kelmusesüüga oli ka Alexander Nikolaevi ja ka tema tunnistas kohus süüdi ning karistas teda ühe aasta pikkuse vangistusega. Mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata, kui ta ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kuritegelikku ühendusse kuulunud süüalused

Maakohus tunnistas Sergei Primaki süüdi kõigis talle esitatud süüdistustes ning liitkaristuseks mõisteti talle tähtajaline vangistus viis aastat. Kohus jättis karistuse täitmisele pööramata, kui Primak ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus tunnistas süüdi Aleksandr Dmitruki ning mõistis talle karistuseks vangistuse neli aastat, kuid luges mõistetud karistuse kaetuks mehele 2013. aasta oktoobris Harju maakohtu otsusega mõistetud karistusega. Dmitrukile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 18 päeva vangistust. Sellest arvati maha osaliselt ära kantud karistus 2 aastat, 11 kuud ja 29 päeva. Seega kuulub kandmisele vangistus 2 aastat ja 19 päeva. Mõistetud karistus jäeti täitmisele pööramata, kui mees ei pane 11 kuu jooksul toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid.

Ka Sergei Niinemetsa tunnistas kohus süüdi ja liitkaristuseks mõisteti talle vangistus 4 aastat ja 6 kuud. Mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui ta ei pane nelja ja poole aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus tunnistas süüdi Robert Raagi ja karistas teda vangistusega kolm aastat. Mõistetud karistus jääb täitmisele pööramata, kui Raag ei pane kolme aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus tunnistas süüdi Artur-Ažari Simonovi ja mõistis talle liitkaristuseks vangistuse 4 aastat ja 5 kuud. Kohus jättis mõistetud karistuse täitmisele pööramata, kui Simonov ei pane viieaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Prokurör tänasest otsusest: kohus saatis jõulise signaali

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul on märgiline, et lisaks kuritegeliku ühenduse poolt erinevate varavastaste kuritegude toimepanemiseks kaasatud süüdistatavatele avaldasid kokkuleppemenetluseks soovi ka osad kuritegelikku ühendusse kuulunud inimesed.

Verte märkis, et täna kuulutatud kohtuotsuse näol on tegemist nii-öelda vahefinišiga, sest tulevast nädalast jätkub protsess poole vähemate süüdistatavatega. Ehkki mullu jõulude eel avaldasid ka ühenduse juhid, sealhulgas Haron Dikajev, kohtusaalis soovi prokuratuuriga kokkuleppe läbirääkimisi pidada, siis toona nendega kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni karistuse osas ei jõutud, mistõttu jätkub nende osas menetlus üldmenetluse korras.

«Täna kuulutatud kohtuotsusega mõisteti süüdistatavatelt riigi tuludesse ka kriminaaltulu ligi 70 000 euro väärtuses. Selliselt saatis kohus taaskord avalikkusele jõulise signaali, et kuritegevus ei saa ega tohi end ära tasuda ja õiguskaitseorganid panustavad olulisi ressursse, et kuritegude teenitud vara tuvastada ning see kurjategijatelt ära võtta,» rõhutas riigiprokurör. 

Hunnik kuriteoepisoode

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni tunamullu aprillis ja juunis. Jõugu juhtimises süüdistatav Dikajev peeti kinni mullu juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta 1. juulil vahi alla.

Süüdistuse järgi rahastas ühendus oma tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude kaudu. Osaleti käibemaksupettustes Lätis ja Leedus, mille tulemusena tehti seal kahju sadade tuhandete eurode ulatuses. Lisaks juhiti Eestis klassikalisi kelmusi, kuhu kaasati tankistid, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid.

Vähem oluliste kuriteoepisoodidena heidetakse süüdistatavatele ette kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid.

Riigiprokurör Vahur Verte ütles pärast süüdistuse esitamist, et eeluurimisel kogutud info kohaselt oli kuritegelik ühenduspüsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid.

«Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata,» kirjeldas Verte.

Kriminaalmenetlust alustati juba 2012. aasta lõpus, seda viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.

Kohtus süüdi mõistmisel karistatakse kuritegeliku ühenduse loomise ja juhtimise eest kuni viieteistaastase vangistusega, sinna kuulumise eest kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.

Jõuguliider Dikajevi varasemad süüdistused

Haron Dikajev. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Praeguseks juba aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on seni rasketest süüdistustest pääsenud.

Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna, kuid üks jäigi kadunuks. Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.

1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.

2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.

2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ning saatis nad neljaks aastaks vangi.

Eeluurimise ajal ka ligi kaheksa kuud vahi all olnud Dikajevi karistusaega arvestati alates 2006. aasta 15. septembrist ning see oleks pidanud lõppema 2010. aasta 27. jaanuaril, kuid ta vabastati juba 2008. aasta märtsis enne tähtaega elektroonilisele järelelvalvele allutamisega ehk niiöelda jalavõruga. (BNS)

Tänase kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtule.