Euroopa narkosurmade edetabel: Eesti langeb, Rootsi tõuseb

Süstal heroiiniga. Foto: Reuters/ScanPix

Eesti troonib endiselt Euroopa narkosuremuse edetabelis esikohal, kuid vahe teise koha hõivanud Rootsiga on jäänud peaaegu olematuks, selgub värskest Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskuse (EMCDDA) aastaraportist.  

Tänavusest Euroopa uimastiprobleemide aruandest selgub, et 2015. aastal oli Euroopas (28 ELi liikmesriigis ning Norras ja Türgis) 15-64-aastaste seas keskmiselt 20,3 surmaga lõppenud üledoosi miljoni elaniku kohta. Seejuures on meeste suremus naiste omast pea neli korda suurem.

Aruandes märgitakse, et enam kui 93 miljonit eurooplast on elu jooksul proovinud mõnd ebaseaduslikku uimastit ning erilist muret valmistab üleannusest tingitud surmajuhtumite arvu kasv juba kolmandat aastat järjest. Seejuures on suurem osa Euroopas teatatud surmavatest üleannustest seotud taas jõudsalt levima hakanud heroiini või selle metaboliitidega, sageli koos muude ainetega.

Uusimad andmed näitavad heroiiniga seotud surmajuhtumite kasvu eriti Ühendkuningriigis. Inglismaal ja Walesis nimetati heroiini või morfiini 2015. aastal registreeritud surmajuhtumitest 1200 korral. See tähendab, et eelneva aastaga võrreldes oli kasv 26 protsenti ja 2013. aastaga võrreldes 57 protsenti. Heroiiniga seotud surmajuhtumite arv suurenes ka Šotimaal, Iirimaal ja Türgis.

Eestis on peamine narkosurmade põhjus fentanüül ehk «valge hiinlane».

Suurim suremus Põhja-Euroopas

Ehkki Eesti troonib endiselt EMCDDA narkosurmade edetabeli tipus, on meil surmajuhtumite arv 2012. aastast siiski jõudsasti vähenenud. Värske raporti kohaselt oli Eestis 2015. aastal 103 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, samas kui 2012. aastal oli see number 191.

 

Rootsis oli 2015. aastal sada surmajuhtumit miljoni elaniku kohta – veel aasta varem oli Eesti Rootsist tükk maad eespool (Eestis 113,2 ja Rootsis 92,9 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta).

Värskete andmete kohaselt esines üle 40 surmajuhtumi miljoni elaniku kohta koguni kaheksas Põhja-Euroopa riigis, kusjuures suuremast suremusest teatati lisaks Eestile ja Rootsile ka Norras (76 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Iirimaal (71 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta).

Narkosurmad EMCDDA uue raporti (2017) kohaselt. EMCDDA soovitab aga raportis toodud andmetesse ettevaatlikult suhtuda, kuna mõned riigid jätavad andmed esitamata ning registreerimisprotsessid põhjustavad aruandluses viivitusi. Allikas: Foto: EMCDDA

Hiljutine tõus: ligi 8500 surmajuhtumit

EMCDDA raporti kohaselt oli Euroopas 2015. aastal hinnanguliselt 8441 narkootikumidest tingitud surmajuhtumit, seejuures Ühendkuningriik (31%) ja Saksamaa (15%) moodustavad kokku ligi poole Euroopa kogunäitajast. 2014. aastal 30 riigis esinenud 7 950 surmajuhtumiga võrreldes oli seega kasv kuus protsenti. Üledoosiga seotud surmajuhtumite arvu kasvust teatasid 2015. aastal Saksamaa, Leedu, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ja Türgi. 

EMCDDA analüütik Isabelle Giraudon kinnitas mullu raporti tutvustamisel, et Rootsis on üledooside arv mitme aasta vältel järkjärgult suurenenud, kirjutas Postimees aasta tagasi. Giraudoni sõnul on Rootsi üks väheseid riike, kus üledoosid kasvasid 2014. aastal just alla 25-aastaste noorte seas, mis on ohumärk. Ta nentis, et põhjused pole veel selged, kuid Rootsi tegeleb nende selgitamisega.

Ka tänavuses raportis märgitakse, et kümme protsenti üleannustanud uimastitarbijatest on alla 25-aastased ning hiljuti toimus üleannusest tingitud surmajuhtumite arvu väike tõus alla 25-aastaste seas mitmes riigis, sealhulgas Rootsis ja Türgis.

Enamik Euroopas teatatud surmavaid üleannuseid on seotud heroiini või selle metaboliitidega, sageli koos muude ainetega. Allikas: Foto: EMCDDA

Üleannusest tingitud surmajuhtumite arv on kasvanud, seejuures teatati kasvust peaaegu kõikides vanuserühmades. Allikas: Foto: EMCDDA

Kui uuriti uimastitarbimise erinevaid suundumusi eri riikide kooliõpilaste seas, siis selgus, et neli protsenti kooliõpilastest on elu jooksul tarbinud uusi psühhoaktiivseid aineid. Eestis ja Poolas oli see näitaja kõige kõrgem (kummaski 10 protsenti).

Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos sõnas uuringu kokkuvõttes, et uimastiprobleemide mõju on Euroopa ühiskonnale endiselt oluline proovikivi. Iseäranis murettekitav ongi tema sõnul just paljude uute ja ohtlike uimastite levik noorte seas. 

Uimastite surmavate üleannuste ja muude uimastitarbimisega seotud surmajuhtumite arvu vähendamine on raporti kohaselt Euroopas oluline rahvatervisepoliitika ülesanne ning sihipärased meetmed selle valdkonnas on suunatud üleannuste ennetamisele või üleannuse korral ellujäämise tõenäosuse suurendamisele.

Üleannustamise vältimiseks on loodud järelevalvega uimastitarbimispunkte, mis tegutsevad nüüdseks kuues ELi liikmesriigis (Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Luksemburg, Madalmaad) ja Norras, kusjuures kokku on seitsmes riigis 78 uimastitarbimispunkti. Samuti pakutakse mitmetes riikides opioiditarbijatele ning nende kaaslastele ja pereliikmetele naloksooni ehk opioidide toimet pärssivat ainet. Koju kaasaantava naloksooni programmid on praeguseks kehtestatud üheksas ELi liikmesriigis (Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Ühendkuningriik) ja Norras.

Lisaks üleannustamisele tuleb silmas pidada ka muid uimastitarbimisega kaudselt seotud surmapõhjuseid, nagu nakkused, õnnetusjuhtumid, vägivald ja enesetapp. Opioiditarbijatel esineb sageli kroonilisi kopsu- ja maksahaigusi ning südame-veresoonkonna probleeme, mis on ka surmajuhtumite suurema osakaalu põhjuseks vanemaealiste ja krooniliste uimastitarbijate seas, seisab raportis.

EMCDDA haldusnõukogu esimees Laura d’Arrigo sõnas uuringu kokkuvõttes, et uimastiolukorra muutudes tuleb muuta ka Euroopa reageerimist uimastitele. «Esimene samm on mõista probleeme, millega me silmitsi seisame,» toonitas ta, et EMCDDA eesmärk on tagada võimalikult tugev tõendusmaterjal uimastiprobleemide olukorra kohta Euroopas.

Üledoosist tingitud surmajuhtumite arvu kasv on aga vaid osa probleemidest, millele EMCDDA äsja Brüsselis avaldatud aruandes tähelepanu juhib. Aastaülevaates on juttu ka uute psühhoaktiivsete ainete jätkuvast kättesaadavusest ning tugevatoimelistest sünteetilistest opioididest tingitud terviseohtudest. Ühtlasi rõhub keskus märkidele kokaiini üha suurenevast kättesaadavusest, kanepipoliitika suundumustest ning ainete tarbimise harjumustest kooliõpilaste seas. Tutvu raportiga lähemalt siit: «Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2017. Suundumused ja arengud»

Võitlus uute sünteetiliste opioididega

2012. aastal oli Eestis üks peamisi narkosurmade põhjusi fentanüüli ehk «valge hiinlase» levik. Tegemist on kange narkootilise ainega, mille üledoseerimine on väga lihtne. Kui Euroopa keskmine üledoosidest tingitud suremus oli toona täiskasvanute seas hinnanguliselt 17 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta, siis Eestis, nagu juba mainitud, oli selleks arvuks 191. Meile järgnesid Norra (76 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta), Iirimaa (70), Rootsi (63) ja Soome (58).

Tänavuses raportis toob EMCDDA välja, et nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas kujutavad endast kasvavat terviseohtu tugevatoimelised sünteetilised opioidid, mis imiteerivad heroiini ja morfiini toimet. Ehkki nende ainete turuosa on väike, on üha rohkem teateid nende ainete turuletulekust ja kahjudest, sealhulgas surmajuhtumid ja mittefataalsed mürgistused.

Ajavahemikul 2009–2016 avastati Euroopas 25 uut sünteetilist opioidi, neist 18 olid fentanüülid. Kuivõrd tuhandete müügiannuste tootmiseks piisab vaid väikestest kogustest, on uusi sünteetilisi opioide lihtne varjata ja transportida, mistõttu need ained kujutavad endast suurt probleemi uimastikontrolliasutustele.

Fentanüülid, mis on mõnel juhul mitu korda tugevama toimega kui heroiin, moodustasid uute sünteetiliste opioidide 600 konfiskeerimistest 2015. aastal üle 60 protsendi. Ainuüksi 2016. aastal teatati ELi varajase hoiatamise süsteemile esimest korda kaheksast uuest fentanüülist. Nende ainetega kaasneb suur mürgistusrisk mitte üksnes tarbijatele endile, vaid ka uimastitega juhuslikult kokkupuutuvatele isikutele, sh postitöötajatele ja õiguskaitseametnikele.  

2017. aasta alguses tegi EMCDDA riskihinnangu kahe fentanüüli kohta (akrüloüülfentanüüli ja furanüülfentanüül), sest nende ainetega seoses oli teatatud enam kui 50 surmajuhtumist. Nende vastu kaalutakse praegu Euroopa tasandi kontrollimeetmete võtmist, lisaks andis keskus 2016. aastal nende ja teiste uute fentanüülide kohta oma võrgustikule üle Euroopa välja viis hoiatust.