Eestis kasvab nii karsklaste kui ka igapäevaste joojate arv

Foto: SCANPIX

Eesti inimeste alkoholi pruukimise kombed muutuvad, vähem juuakse nii viina kui  alkopoppe juurde tuleb nii igapäevaseid joojaid kui ka karsklasi.

«Me näeme, et alkoholi tarbimist on vähendanud mõõdukad joojad, kes joovad senisest vähem. See on grupp, kellel ei ole veel sõltuvust välja kujunenud ja kes suudavad oma käitumist kontrollida,» rääkis Eesti Konjunktuuri Instituudi juht Marje Josing pressikonverentsil.

Alkoholi tarbimise vähenemise põhjuseks on nii napsu kallinemine kui ka tervislike eluviiside laiem levik. Josingu sõnul levib Eestis sama trend mis maailmas, et kvantiteedile hakatakse eelistama kvaliteeti. «Näiteks käsitööõlled – inimene joob vähem ja kallimat, ta naudib seda ja ta eesmärk ei ole end purju juua,» selgitas Josing.

Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste osakonna juhataja Anneli Sammeli sõnul on Eestis toimunu polariseerumine. «Juurde on tulnud nii neid, kes üldse ei joo, aga ka igapäevaseid tarvitajaid ja seda just meeste osas,» rääkis Sammel. Kuigi terviseedendajate sooviks on, et kasvaks madala terviseriskiga alkoholi pruukijate arv, siis pisut on kasvanud liigtarvitajate hulk. Sammeli sõnul on paljud muutnud küll oma hoiakut alkoholi, kuid mitte käitumist. «Kõige raskem ongi muuta neid, kellel on juba välja kujunenud sõltuvus või teatud elustiil. Nende käitumist on raske muuta ka siis, kui nende hoiakud on muutunud,» tunnistas Sammel.

Noorte alkoholi tarbimine 2011 vs 2015

• Vähemalt korra elu jooksul 95% →87%

(Euroopa keskmine on 87%)

• Viimase aasta jooksul 85% →71%

(Euroopa keskmine on 79%)

• Viimase kuu jooksul 59% →38%

(Euroopa keskmine on 57%)

Positiivsena tõi Sammel välja, et noored on hakanud vähem jooma. «Seda tuleb hoida, et need noored, kelle käitumist me oleme suutnud muuta, ei langeks ohustatud tarvitajate hulka, kui nad saavad ostujõulisteks,» toonitas Sammel.

Alkoholi tarbimine väheneb Eestis juba neljandat aastat ja 2016. aastal tarbiti iga täiskasvanud elaniku kohta 9,9 liitrit alkoholi. «Kõige kiiremini on vähenenud kange alkoholi joomine,» rääkis Josing. Kange alkoholi tarbijad on üldjuhul vanemad mehed, kes sageli on liigtarbijad.  Ta lisas, et sama trend on ka mujal maailmas ja Euroopas. Samuti juuakse senisest vähem õlut, veidi on kasvanud veini joomine. «Aastaid Eestis mureks olnud longerote ja alkopoppide  joomine on samuti vähenenud. Need on värvilised ja magusad noorte joogid on hakanud oma populaarsust kaotama.

Alkoholi tarbimine 2016

(keskmiselt liitrit ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta aastas)

• Kange alkohol  9,5 liitrit (sellest viin 6,1 l)
• Õlu 80,3 liitrit
• Vein, vermut 13,4 liitrit
• Lahjad alkohoolsed joogid 8,7 liitrit