Video: Mihhail Korb astub NATO-teemaliste kommentaaride tõttu tagasi

Eesti NATO-kuuluvuse teemal segaseid kommentaare andnud riigihalduse minister Mihhail Korb esitas täna peaminister Jüri Ratasele tagasiastumisavalduse, mille valitsusjuht otsustas rahuldada.

«Vabandan oma sõnavõtu pärast, seda segadust ei oleks tohtinud tekkida ja ma mõistan oma vea raskust. Seetõttu astun tagasi,» ütles Korb täna õhtul Stenbocki maja juures ajakirjanikele. Korb lausus, et otsustas tagasi astuda eelkõige seetõttu, et hoida koalitsiooni koos.

Korb kinnitas, et tema hinnangul peab siiski Eesti NATOsse kuuluma. «Eilse sõnumiga ma kirjeldasin ideaalset olukorda. Ma rääkisin sellest, kui tugev Eesti sõjavägi peab olema, ma kirjeldasin inimestele, et kui hästi Eesti sõjavägi on arenenud ning ta muutub aina tugevamaks ja me peame olema suutelised iseseisvalt ennast kaitsma. Koos liitlastega teeme me seda loomulikult palju paremini ja see oli minu eilse sõnumi point. Ma väga vabandan, et selline segadus tekkis ning ma ei taha kuidagi seada kahtluse alla Eesti kuulumist NATOsse,» kommenteeris ministri ametist tagasi astunud Korb.

Jüri Ratase hinnangul on olukord, kus juba teine Keskerakondlasest minister peab tagasi astuma kahtlemata halb, kuid toonitas, et kõik valitsuseliikmed peavad mõistma, et nende sõnadel on väga suur kaal.

Küsimusele, kas Keskerakonna ministrite tagant nii-öelda «tuld kustutada» juba tüütuks ei muutu, vastas Ratas, et Mihhail Korb on teinud kindlasti oma põhitööd väga hästi ja pühendunult. «Ta on täna öelnud kõigile Eesti väljaannetele, et ka tema peab õigeks, et Eesti peab kuuluma NATOsse,» kommenteeris peaminister Jüri Ratas.

Peaminister Jüri Ratas ütles, et uus riigihalduse minister tuleb Keskerakonnast, aga ta ei oska veel tema nime öelda.

«Tunnustan tööd, mida Mihhail Korb on teinud haldusreformi läbiviimisel. Viimase 5-6 kuu jooksul on võetud haldusreform tõsiselt ette, Korbi juhtimisel on läbi viidud tõsised dialoogid, mis on olnud väga rasked. Keskerakond pole kunagi seadnud kahtluse alla julgeoleku suundasid, ei opositsioonis ega koalitsioonis olles. Eesti jääb tugevaks liitlaskes NATOs ja Euroopa Liidus, Eesti hoiab kaitsekulutused 2 protsendi tasemel SKTst,» ütles Ratas.

Ministri tagasiastumine sai alguse veteranidega kohtumiselt Haapsalus

Kui veel eile ütles Haapsalus sõjaveteranide küsimusterahe alla sattunud keskerakondlasest riigihalduse minister Mihhail Korb, et ta ei toeta Eesti NATO liikmeks olemist, siis täna pärastlõunaks oli minister meelt muutnud. Tugeva kriitika alla sattunud Korb tunnistas õhtul, et ta on valmis oma eksimuse eest vastutust võtma.

«Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmesuse poolt,» ütles Korb eile Haapsalus. «Aga kui teha oma armee, läheb see veel kallimaks. Saate aru? Soomlased ehitavad oma armeed, nad on NATOst eraldi, tegelevad ise oma riigi kaitsmisega. Aga neile ei tule keegi appi,» vahendas Lääne Elu minister Korbi.

Keskerakonna avalike suhete juht Andre Hanimägi ütles kella 14.55 ajal Postimehele, et Korb saadab kohe välja avalduse, kus ütleb, et toetab Eesti liikmesust NATOs igati. Pressiesindaja sõnul olevat Korb oma esialgse mõtte lihtsalt halvasti sõnastanud.

Korb ütleski pool tundi hiljem pressiteate vahendusel, et ta toetab Eesti kuulumist NATOsse ning palus ühtlasi Haapsalu esinemise pärast vabandust.

Korbi sõnul peab Eesti olema NATO aktiivne liige ning panustama alliansi töösse, sest ühtne ja tugev liit on Eesti kaitsevõime oluliseks aluseks. «Kinnitan siinkohal, et toetan täielikult Eesti kuulumist NATOsse ning meie liitlaste tööd ja kohalolekut Eesti kaitsevõime tugevdamisel,» rõhutas Korb. «USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Taani ja teiste liitlaste toetus on nähtav ja oluline.»

Korb selgitas, et oma sõnavõtus pidas ta silmas eelkõige tugeva ja iseseisva kaitsevõime arendamise olulisust. «Eesti liikmelisus NATOs on tugevdanud meie julgeolekut, oleme saanud nii praktilist kui ka poliitilist toetust oma julgeolekupoliitika eesmärkide täitmiseks ning pean seda meile väga oluliseks,» kinnitas minister.

Seda, kuidas Korb end eilsel kohtumisel täpselt väljendas, saab kuulata vene keeles Lääne Elu artiklile lisatud helilõigult! Kuula seda siit.

Korb: olen valmis vastutust võtma

Korb ütles õhtul BNSile, et on tema NATO-teemaliste kommentaaride järel vallandunud kriitika tõttu valmis vastutust võtma. «Ühiskonna kriitika on nii tugev ja [kuna] tõesti minu eksimus on nii suur, siis ma olen valmis vastutuse võtma oma eksimuse eest,» ütles minister.

Korbi sõnul plaanib ta lähiajal erakonnakaaslastega teemat arutada ja teeb siis oma otsuse. «Arutelu võiks toimuda täna-homme,» märkis ta.

Ratas kutsus Korbi vaibale

Hulk poliitikuid on lühikese aja jooksul minister Korbi avaldusele reageerinud.

«Mihhail Korbi NATO-teemaline sõnavõtt oli ebaõnnestunud ja kahetsusväärne. Valitsuse seisukoht julgeolekupoliitikas on üksmeelne ja pole muutunud. Sama on kinnitanud minister Korb, kes oma ebaõnnestunud sõnavõtu pärast ka vabandas,» teatas Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas Facebookis.

Seejärel ütles Ratas Postimehele, et ta kohtub juba täna õhtul minister Korbiga, et temalt tema väljaöeldu kohta aru pärida. «Ma tahan kuulda tema käest isiklikult, mis ta arvab NATOst ja Eesti kaitsmisest.»

Ta rõhutas, et Eesti valitsusse ei saa kuuluda ükski minister, kes NATOs kahtleb. «Ma tahan temaga rääkida sel teemal. Tahan temaga kõigepealt kohtuda,» vastas peaminister küsimusele, kas võib juhtuda, et ta palub Korbil oma sõnavõtu pärast ministriametist tagasi astuda.

Ratase sõnul ei kavatse Keskerakond kindlasti Eesti osalemist NATOs kahtluse alla seada, vaid vastupidi. «Eesti on tugev, aktiivne NATO partner ja ka jääb selleks.»

Tsahkna, Hanso ja Mikseri hinnangul peaks Korb valitsusest lahkuma

Kaitseminister Margus Tsahkna (IRL) teatas Facebookis, et loeb parajasti teel Iraagist NATO tippkohtumisele Brüsselis hämmastusega sellist seisukohta Eesti Vabariigi valitsuse ministrilt. 

«Eesti iseseisvuse ja julgeoleku garantii on kuulumine NATOsse. Kui valitsuse minister arvab, et Eesti ei peaks kuuluma NATOsse, siis tema koht ei ole valituses. Eesti julgeoleku garantiiks on NATO liikmelisus ja arusaamine, et me ei ole kunagi enam üksi. Selle üle ei ole ruumi arutamiseks. Koos meie enda iseseisva kaitsevõimega ja NATO liitlaste toetusega on Eesti kaitstav,» märkis IRLi endine esimees.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE) kommenteeris, et peaminister Ratas peaks poole ära valima ja valitsuses vastavad korrektuurid tegema. «Mina laseks Korbi lahti,» märkis Hanso. «Pugeda selle taha, et mingi sõnastus ebaõnnestus, ei päde. Tore uudis päev enne NATO tippkohtumist Brüsselis.»

Ka välisminister Sven Mikser (SDE) oli oma teates resoluutne. «Toom, Loone, Ivanova ja nüüd kabinetiliige Korb. Eksimise limiit on täis saanud. Loodan, et peaminister mõistab seda,» märkis välisminister Sven Mikser (SDE).

Mikser läks ajas tagasi ja meenutas koalitsioonikõnelusi. «Kui hakkasime pidama kõnelusi tänase valitsuse moodustamiseks, siis alustasime julgeolekupoliitikast. See ei olnud juhus, sellel oli selge põhjus. Keskerakonna valmisolek kirjutada selgelt ja ühemõtteliselt alla senise julgeolekupoliitilise kursi jätkumisele oli igasuguste kõneluste ja kokkulepete vältimatu eeltingimus. Ilma selleta ei oleks tänast valitsust kunagi sündinud,» kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Mikser rõhutas, et see kehtib ka täna. «Kui Eesti julgeoleku aluspõhimõtete osas kerkivad koalitsiooni sees kõhklused ning kaob usaldus ja üksmeel, siis seda koalitsiooni enam ei ole. Nii lihtne see ongi. Julgeolekupoliitika ei ole lihtsalt üks koalitsioonilepingu teema, mida võib «maksupaketi» kombel aeg-ajalt uuesti avada ja ümber vaadata. Rahvusliku julgeoleku küsimuses ei saa lubada võbelusi ega eestlastele ja venelastele erineva sisuga valimiskampaanialubaduste jagamist. Julgeolekuga Vene ruleti mängimise osas peab erakondade vahel ja erakondade sees valitsema nulltolerants.»

Mikser toonitas, et usaldusväärsus NATO-liitlasena on meie rahvusliku julgeoleku nurgakivi. «Meie liitlased on Eestisse lähetanud oma sõdurid, kes peavad olema valmis vajadusel oma elu hinnaga seisma meie riikluse ja iseseisvuse kaitsel. Me ise ei saa endale lubada ministrit, kes arvab, et Eesti kuulumine NATOsse on viga.»

Opositsioon mõistis hukka

Niisamuti leidsid opositsioonipoliitikud, et Mihhail Korb peaks oma sõnavõtu tõttu ministriametist tagasi astuma.

Opositsioonis oleva Vabaerakonna endine juht Andres Herkel teatas pressiteate vahendusel, et riigihalduse minister ei saa panna kahtluse alla meie kaitsepoliitilisi suundumusi. «Minister Mihhail Korb on seda Haapsalus valijatega kohtumisel teinud, mis kinnitab tema ebapädevust ja valitsusse sobimatust,» ütles ta.

«Täna meediasse jõudnud avaldus kinnitab, et tegemist ei ole mitte lihtsalt ebapädeva ministriga, vaid Vabariigi Valitsuse liikmega, kelle avaldused panevad kahtluse alla kogu Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika alused,» nentis Herkel, et selliste seisukohtadega inimene ei peaks kuuluma valitsusse ja ta peaks tagasi astuma.

Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri sõnul ei ole Korbi seisukohtade meelemuutus NATOsse kuulumise osas kuidagi siiras. «Eks ikka see, mis meelel, see ka keelel,» märkis ta ja tõi välja, et Korbi arvamus, et Eesti ei peaks NATOsse kuuluma, on vastuvõetamatu ja nõrgestab Eestit.

«Selliste seisukohtadega inimene ei saa kuuluda valitsusse ja ta peaks kohe astuma tagasi. Ta teadis Eesti liikmesust NATOs kritiseerides täpselt, mida teeb ja seetõttu ei ole ka tema vabandus siiras. Ka Ratas, Ossinovski ja Seeder peavad võtma seisukoha Korbi NATO-vastasuse suhtes,» rõhutas Pevkur.

«Arvan, et selline erakond ei peaks valitsust juhtima,» teatas opositsioonis oleva Reformierakonna Tallinna linnapea kandidaat Kristen Michal. Tema sõnul paistab valitsusliikme sõnum, et Eesti ei peaks NATOs olema, Keskerakonna ja Ühtse Venemaaga leppe taaselustamisena.

«Eesti on mõne kuu pärast ELi eesistujariik, ja asi läheb järjest piinlikumaks. Meenuvad Yana Toomi sõnumid, et NATO kaitseväelasi Eestis on vaja vaid iibe tõstmiseks. Keskerakonna esimees on peaminister ja Eesti riigikaitse juht. Selliseid sõnumeid andvad ministrid ja teda toetav erakond peaks riigi juhtimisest lahkuma,» lisas ta.

Arvamust avaldas ka Eesti eelmine valitsusjuht Taavi Rõivas (Reformierakond).

NATO on Eesti riigi ja iseseisvuse kaitse loomulik osa, liitlassuhete küsimärgi alla seadmine valitsuse liikme poolt on lubamatu. https://t.co/Jerdrstu08

— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) May 24, 2017

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees, Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison ütles, et peaminister Jüri Ratas peaks Eesti julgeolekupoliitika aluseid õõnestava riigihalduse ministri ametist tagasi kutsuma.

«Keskerakonna julgeolekupoliitilised seisukohad on nende venemeelse poliitika tõttu olnud küsimärgiks varemgi. Nüüd ütles Minister Korb selgelt välja, et tema on NATO liikmesuse vastu. Kui Eesti julgeolekupoliitika ühe nurgakivi suhtes avaldab kahtlust valitsuse liige, siis on see märk sellest, et Eesti tulevik on löögi all,» ütles Madison.

Ta märkis, et Ratas on varem väitnud, et Eesti positsioon NATO liikmesuse osas pole muutunud. «Homme peaks Ratas Brüsselis kohtuma Donald Trumpiga. Huvitav, mis juttu ta temale räägib. Ei maksa arvata, et meie NATO liitlastel jääb Korbi seisukoht tähele panemata.»