Haigekassa juht Niine kliinikut valearvete esitamises ei süüdistaks

Haigekassa juht Tanel Ross skandaali sattunud Niine kliinikut süüdi mõistma ei tõtta. Foto: Liis Treimann

Telesaates «Pealtnägija» kinnitasid mitu inimest, et käisid Niine kliinikus tasulisel vastuvõtul ja neile tuli üllatusena, et nende visiidi eest on raviasutus saanud raha ka haigekassal, Haigekassa juhi Tanel Rossi sõnul ei saa praegu  tuntud nahaarsti le valearvete esitamist süüks panna

See on juba teine juhus, kus tuleb avalikuks, et raviasutused on esitanud haigekassale ilmselt valearveid. Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas ja kuidas te raviasutuste esitatud arveid kontrollite?

See on hoopis teine olukord, nii palju kui mina «Pealtnägijast» kuulnud olen. Iga raviasutus võib osutada tasulisi teenuseid ja antud juhul sai patsient pärast haigekassa lepingu alusel tasutud teenust veel ka tasulist teenust, mille ta ise kinni maksis. Mina oskan hetkel öelda, et selles ei ole midagi ebaseaduslikku. Me peame uurima, mis seal tasulisel raviarvel kirjas on.

Kas raviasutus, osutades osaliselt tasulist teenust, peaks mind teavitama, et osa arvest tasub haigekassa ja osa tuleb tal endal maksta?

Kui te küsite seda, kas meile on esitatud valearveid, siis nii palju, kui mina sellest aru saan, on inimene käinud haigekassa lepingupartneri juures nahaarsti vastuvõtul ehk on olnud eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ravijuht. Täiendavalt on inimesele pakutud ka tasulist teenust.

Mis puudutab patsiendi informeerimist haigekassa poolt hüvitavatest teenusest ning tasulistest teenustest, siis nii teil kui minul peab olema selge, millise ravijuhu eest tasub haigekassa ja mis on täiendav teenus, mida ma ise maksan. Kui on vaja paremini teavitada, siis seda peab kahtlemata tegema raviasutus.

Haigekassa lisaselgitus:

Tasulisele vastuvõtule minnes (kui inimene broneerib aja konkreetselt tasulisele teenusele), peabki inimene kogu arve ise tasuma. Kui inimene külastab Niine nahakliinikut haigekassa järjekorra alusel ning saab seal haigekassa poolt hüvitatavat teenust, siis on kliinikul õigus esitada haigekassale arve. Ja kui siis inimesele osutatakse täiendavalt ka tasulist teenust, tuleb see arve esitada inimesele.

Haigekassa on teavitanud raviasutusi, et juba teenusele aega broneerides peavad olema inimesed informeeritud, kas nad tulevad haigekassa järjekorra alusel või tulevad nad täiesti tasulisele vastuvõtule.

Mida tähendab paremini teavitada?

Patsiendil peab olema enne teenuse osutamist selge  arusaam, mis ulatuses ta peab ise maksma ja mis ulatuses haigekassa võtab maksmise üle. Kui on olnud selliseid juhtumeid, siis võtame ette samme, et kõik meie partnerid lepingust tulenevaid põhimõtteid ühtemoodi täidaks.

Kas see ametlikult on ikkagi võimalik, et ühe visiidi eest saab esitada mitu arvet? Näiteks haigekassa tasub selle eest, et arst mind vastu võtab ja minuga räägib,  aga sünnimärkide uurimise eest digidermatoskoobiga maksan ma ise?

Igal konkreetsel juhul tuleb seda eraldi vaadata, aga on teenuseid, mille eest maksab haigekassa, ja ühe visiidi sees võib olla ka neid teenuseid, mida haigekassa kinni ei maksa, sest seda ei ole meie teenuste loetelus.

Loomulikult on see põhimõtteliselt võimalik. Küsimus on selles, et kõik peaksid ühtemoodi aru saama, millise teenuse eest haigekassa ei maksa.

Praegu teie kinnitate, et väidetav pettusskeem pole tõestatud, aga teie eelkäija Hannes Danilov ütleb telesaates, et ühe asja eest küsiti kaks korda raha.

Ma ei oska öelda, mis info põhjal Hannes Danilov seda väidab.

Mõlema «Pealtnägija» poolt avalikustatud juhtumi puhul on patsiendid haigekassat teavitanud, et asjad ei ole korras. Miks te ei reageeri inimeste pöördumistele ja ei hakanud neid ettevõtteid kontrollima?

Meile on tulnud info ja seda me uurime. Kas meile on esitatud arveid valesti või mitte, seda ma praeguse info põhjal kinnitada ei saa. Ei ole korrektne väita, et me ei kontrolli või ei jälgi lepingu täitmisi. Juba enne «Pealtnägija» teemapüsitust on olnud küsimusi lepingu täitmise kontrollimisega

Tähendab, te olete juba enne Niine kliinikut kontrollinud?

Ma praegu ei oska teile peast öelda, mida on tehtud. Aga ei saa väita, et inimene pole pöördunud ja me pole midagi teinud.

Haigekassa lisaselgitus:

Niine nahakliinikuga on haigekassal leping alates 2014. aastast. Haigekassa poole pöördus üks patsient palvega kontrollida tema eest tasutud arvet. Haigekassa tuvastas eksimuse ning Niine kliinikule tehti tagasimaksenõue. Sellele juhtumile tuginedes plaanis haigekassa ka ulatuslikumat kontrolli, mida on tänaseks juba alustatud. Kokkuvõtted tehakse pärast menetluse lõppu.

Tasulisi vastuvõtte on ka teistel erialadel. Millistel erialadel võivad analoogsed luukered veel kapist välja tulla, sest meditsiiniärimehed on leidnud võimaluse oma kukrut võib olla mitte kõige ausamal teel täita?

Antud juhtumi puhul on meile esitatud üks arve ravijuhu kohta ja pärast seda on patsient veel tasunud selle eest, mis ei ole haigekassa teenuste loetelus. Kas on tegemist pettusega, siis ma ei saa seda praegu väita. Praegu tundub mulle isiklikult, et arved on esitatud meile reaalselt osutatud teenuste eest.

Eks sellised küsimused võivad tekkida, kui raviasutus võib lisaks haigekassa nimekirjas olevatele teenustele osutada ka tasulisi teenuseid. Inimeste teavitamine enne tasulise teenuse pakkumist peab olema selge. Aga ma ei julge oletada, et tegu oleks oma rahakoti täitmisega.

Kui ortoosiskandaali puhul te lõpetasite Gadox ja Tervise Abiga koostöö ja esitasite politseile teate, siis mis on järgmine samm seoses Niine kliinikuga?

Me vaatame, mis dokumente on meile esitatud, räägime kliinikuga, täpsustame asjaolusid. See võtab natukene aega. Kas ja mida teha, saame otsustada pärast seda. Hetkel saan mina aru nii, et siin on selgelt tegemist olukorraga, kus oleme tasunud meiega sõlmitud lepingu järgi osutatud teenuse eest. See, mis lisaks sellele on tehtud, on järgmine ravijuht. See on teenuse osutaja ja patsiendi kokkuleppe küsimus.

Millel põhineb teie veendumus, et on osutatud haigekassa poolt tasustatud teenust, teine arve on patsiendi ja raviasutuse vaheline kokkulepe?

Ma ütlen seda selle info põhjal, mis meil praegu on. Kui tuleb uut teavet, siis me vaatame. Meil on lisaks haiglavõrgu asutustele sõlmitud lepingud teatud raviasutustega, kes osutavad nii tervishoiuteenuste loetelu kui ka tasulisi  teenuseid. Seal on ettenähtud osutatud erialad, nende mahud, ravijuhu keskmised maksumused. Me oleme tasunud teenuse eest, mis on meie hinnakirjas. Lisaks sellele on patsiendile osutatud teenust, mida meie hinnakirjas pole, ja selle eest  on maksnud inimene ise. Ja see on tegevus, mille kohta ma julgen praegu öelda, et see ei ole vastuolus õigusaktidega.

Küsimus on selles, kas on inimesele selgitatud enne teenuse osutamist, mille eest maksab haigekassa ja mille eest inimene ise. Kui seal on vaja kommunikatsiooni parandada, siis me sellega tegeleme. Seda oskan ma öelda selle info põhjal, mis on teada.

Need mõlemad skandaalid on põhjustanud haigekassale  mainele ränga kahju. Kui see ortoosiskandaal avalikuks tuli, siis arutati seda ka haigekassa nõukogus. Kas haigekassa plaanib oma kontrollisüsteemi muuta, et selliseid juhtumeid vältida?

Meil on lepingute täitmise, jälgimise ja kontrollise meetmed olemas. Eks me siis laekunud info põhjal otsustame, kas patsiente on õigesti informeeritud, kas lepingut on õigesti järgitud. Selline olukord võib paratamatult tekkida, kui meie lepingupartner suuremas osas osutab haigekassa loetellu mittekuuluvaid teenuseid. Eks selliseid küsimusi võib tekkida ja me iga kord vaatame seda eraldi.

Mis puudutab ortoose, siis oleme sõlminud uued lepingud ja kontrollime arved eraldi täiendavalt üle enne nende tasumist. Paari nädala pärast me saame öelda, kui suur see probleem tegelikult oli. Aga ma võin öelda, et nende viimase kontrolli käigus tekkisid ka meil küsimused ja me oleksime jõudnud ka ise selliste järeldusteni nagu «Pealtnägija».