/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/22/6577697t1haa5b.jpg)
Euroopa Komisjon kutsus teisipäeval Eestit üles leidma lahendus, mis võimaldaks Eestil Euroopa Liidu rändekava raames ka Itaaliast võtta vastu kolmandatest riikidest saabunud põgenikke.
Euroopa Komisjon kutsus Eestit lahendama põgenike vastuvõtt Itaaliast (21)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Komisjon loodab, et jätkuvad kontaktid Itaalia ja Eesti vahel viivad vastastikku vastuvõetava lahenduseni,» öeldakse Euroopa Komisjoni avaldatud 12. rändekava täitmist kajastavas aruandes.
Samas märgitakse, et Eesti ja Iirimaa ei ole seni kedagi Itaaliast vastu võtnud, kuna Itaalia seadused ei võimalda põgenike täiendavat intervjueerimist, mida Eesti ja Iirimaa soovivad enne otsustamist, kas inimesed vastu võtta.
Ümberpaigutamine Itaaliast Eestisse ei ole veel alanud, kuid Eesti siseministeerium on kinnitanud, et see saab alata kohe, kui leitakse selleks mõlemapoolselt sobiv lahendus. Eesti soovib veenduda, et ümberpaigutavad põgenikud ei kujutaks ohtu Eesti julgeolekule ning seetõttu peab vajalikuks viia riiki toodavate põgenikega läbi julgeolekuküsitlused.
Euroopa Komisjoni hinnangul tegutseb enamik liikmesriike nüüdseks aktiivselt ning võtab korrapäraselt kohustusi – ainsad liikmesriigid, kes ei ole veel kedagi ümber paigutanud, on Ungari, Poola ja Austria. Need riigid rikuvad seeläbi oma juriidilisi kohustusi, Kreeka ja Itaalia ees võetud kohustusi ning ei jaga õiglaselt vastutust. Lisaks sellele ei ole Tšehhi Vabariik peaaegu ühe aasta jooksul kavas osalenud.
Seetõttu ongi Komisjon oma teisipäevases aruandes esitanud soovitused suunatud peamiselt eespool nimetatud liikmesriikidele, kuid ümberpaigutamiskava tulemuslikumaks rakendamiseks esitatakse soovitusi ka teistele riikidele. Muuhulgas peaks komisjoni sõnul Eesti koostöös Itaaliaga leidma mõlemale poolele sobiva lahenduse täiendavate julgeolekuküsitluste korraldamise küsimuses, et alustada ümberpaigutamist võimalikult kiiresti.
Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames praeguseks ümber paigutanud 122 inimest, kes kõik on toodud Kreekas asuvatest põgenikelaagritest. Lisaks on ümber asustatud ka 20 põgenikku Türgist.
Eesti on Euroopa Liidu rändekava raames lubanud Kreekast ja Itaaliast ümber paigutada ning Türgist ümber asustada kokku 550 pagulast.
Komisjoni teisipäeval avaldatud aruande kohaselt on 2017. aastal siiani ümber paigutatud peaaegu sama palju inimesi kui terve 2016. aasta jooksul ning kokku on praeguseks ümber paigutatud 18 418 inimest. Jätkuvast edust hoolimata on praegune tempo siiski liiga aeglane, et saavutada seatud eesmärgid ja tagada kõigi ümberpaigutamise tingimustele vastavate inimeste ümberpaigutamine lähikuudel, teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus.
Euroopa Liidu välistest riikidest ehk esmajärjekorras Türgist ümberasustamise valdkonnas on liikmesriigid olnud edukamad: seni on 16 163 inimesele pakutud turvalist ja seaduslikku võimalust ümberasumiseks, mis moodustab rohkem kui kaks kolmandikku EL-i ümberasustamiskavas kokkulepitud 22 504 inimesest.
Kuigi osa riike kaasa arvatud Eesti on oma kohustuse juba täitnud, on ümberasustamisse panustatud erineval määral. Üheksa liikmesriiki - Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Horvaatia, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia - ei ole ümberasustamist veel alustanud.