Päevatoimetaja:
Margus Martin

Kohus andis vastsündinud lapse tapnud noorele naisele võimaluse eluga edasi minna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Naine tekitas vastsündinule tahtlikult tema surma põhjustanud trauma
Naine tekitas vastsündinule tahtlikult tema surma põhjustanud trauma Foto: Caro / Scanpix

Tartu maakohus tunnistas teisipäeval 19-aastase naise süüdi oma vastsündinud lapse tapmises ja mõistis talle tingimisi vangistuse, arvestades karistuse määramisel muu hulgas seda, et naine kahetses oma tegu, ta on alles kujunemisjärgus inimene ning teda saab õigele teele juhtida ka ühiskonnast isoleerimata.

Kohus mõistis naisele kolmeaastase vangistuse, ent kuna kriminaalasi lahenes kohtus lühimenetluses, vähendati seadusest tulenevalt karistust ühe kolmandiku võrra. Seega tuleb naisel kanda kaheaastane vangistus, mis mõisteti talle tingimisi kolmeaastase katseajaga, mille jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Menetluskuludena tuleb naisel tasuda 1247 eurot.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi sünnitas naine möödunud aasta aprilli algul Viljandi vallas metsas elusa lapse, kelle suhtes kasutas vägivalda ja põhjustas lapsele vigastusi, mille tagajärjel vastsündinu suri sündmuskohal. Sellega pani süüdistatav toime karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava kuriteo – ema poolt oma vastsündinud lapse tapmise.

Kohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud tegu on leidnud tõendamist. Süüdistatav tunnistas kohtus oma süüd ja kahetses puhtsüdamlikult oma tegu. Kohus leidis, et süüdistatava süü ei ole väike. Naine tekitas vastsündinule tahtlikult tema surma põhjustanud peatrauma ja surus lapse jõuga mitmeharulise puu vahele. Kohus leidis, et sellise teo eest tuleb mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Oma vastsündinud lapse tapmise eest võimaldab karistusseadustik mõista kuni viieaastase vangistuse.

Samas pidas kohus põhjendatuks mõista vangistus tingimisi, tuginedes riigikohtu varasemale praktikale, mille järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada süüdlase isikuga. Kohus arvestas sellega, et süüdistatav on varem karistamata, ta on avaldanud oma toimepandud teo suhtes puhtsüdamlikku kahetsust ja tegu on alles noore kujunemisjärgus inimesega, kellel on lähiajal soov minna eriala omandamiseks edasi õppima. Seega leidis kohus, et noort naist saab uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks mõjutada teda ühiskonnast isoleerimata. Samas pidas kohus põhjendatuks kehtestada talle keskmisest pikem katseaeg koos allutamisega kriminaalhooldusele.  

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merike Tikk ütles, et on kohtuotsusega rahul.

«Kuigi tegemist oli väga kurbade tagajärgedega juhtumiga, leidis prokuratuuri esitatud süüdistus tõendamist ka kohtus,» ütles Tikk ning lisas, et tema nõudis kohtult süüdistatavale karistuseks nelja aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, millest lühimenetluse kohaldamisel arvataks kolmandik maha.

«Kuigi ma nõudsin karistuseks osaliselt reaalset vangistust, leidis kohus, et tingimisi vangistus täidab antud juhul karistamise eesmärgi,» ütles Tikk.

Süüdistatava kaitsja palus kohtul mõista oma kaitsealusele minimaalne tingimisi vangistus ilma kriminaalhoolduseta. Kriminaalasja arutati süüdistatava eraelu kaitseks kinnisel kohtuistungil.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles