Loone oma sõnavõtu kohta AKs: ma väga vabandan, kui see kuidagi valesti välja kukkus

9. mai tähistamine pronkssõduri juures Foto: Eero Vabamägi

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni saadik Oudekki Loone teatas varem, et ta mõistab, miks eile «Aktuaalses kaameras» öeldu tekitas arusaamatust, kuid kinnitas, et tema sõnu mõisteti välja jäetud konteksti tõttu valesti. Täna Loone vabandas.

Loone ütles täna õhtul «Ringvaate» otsestuudios, et see, mis pronkssõduri ümber toimub, on tema hinnangul probleem, mis on ühiskonnas jäänud lahti rääkimata. Loone sõnul ütles president Lennart Meri, et pronkssõduri tähendus tuleks ümber kujundada selliseks, et ta mälestab Teises maailmasõjas hukkunuid ja Eesti riik peaks sellega tegelema. «Me seda täpselt nii seda ei teinud, nagu härra Lennart Meri soovitas. Nüüd on meil see küsimus ikka veel olemas. Ühel hetkel me peame sellest rääkima hakkama. Miks mitte täna,» rääkis Loone.

Mida ikkagi mõtles Loone, öeldes eile «Aktuaalsele kaamerale», et «kuigi Eesti vabadusega läks veel aega pärast Teist maailmasõda, siis see, et pommid ei kukkunud kaela, on ka Eestis päris oluline»?

«Ma mõtlesin sellega seda, et kui inimesed, kes ei taha tähistada võitu, siis seda võiks ju tähistada, et aktiivne sõjategevus Euroopas lõppes ja aktiivne sõjategevus lõppes ka Eestis. Seda lauset öeldes ma mõtlesin märtsipommitamise peale. Ma mõtlesin öö peale, kus sai surma Tallinnas üle 700 inimese. See, et niisugused pommirünnakud sõja lõpuga lõppesid, see on miski, mis tegi natuke kergemaks Eesti ja eestlaste elu ja me jäime pärast ikkagi rahvaga ellu. See ei tähenda, et Stalin ei oleks olnud massimõrvar ja see ei tähenda, et eestlasi ei oleks küüditatud. See tähendab lihtsalt, et saabus rahu. Ma arvan, et tänases Eestis just rahu tähistamine ja meelde tuletamine, et rahu on väga oluline ja me peaksime just sellest rohkem rääkima,» selgitas Loone.

«Ja ma väga vabandan, kui see kuidagi halvasti välja kukkus,» lisas ta.

Saatejuht Marko Reikop ütles, et Eestis ei saabunud pärast 9. maid rahu, vaid Eesti jäi Nõukogude Liidu okupatsiooni alla ja väljaütlemised 9. mai toetuseks võivad eestlasi solvata.

«Kui ma viimati vaatasin, siis ma olen ka eestlane,» sõnas Loone. «Kui näiteks tuletada meelde pronkssõduri püstitamist, siis pronkssõdur omal ajal tehti nende meeste mälestuseks, kes mobiliseeriti Vene sõjaväkke ja kes langesid. Stalin ei lubanud sellest rääkida, aga ma arvan, et mingit stalinistlikku propagandat küll ei peaks tegema. Ka need inimesed väärivad mälestusmärki. Teiselt poolt ka see küsimus, et tõepoolest, Eesti ei saanud vabaks, Eestit okupeeriti, Eestit ootasid väga rasked aastad, aga see on üks teine lugu. Lugu, mida me igapäevaselt jutustame, mida me ei ole Eestis ära unustanud, mida me tähistame küüditamise mälestuspäevadel. 9. mai lugu on üks teine.»

«9. mai lugu ütleb, et tavalised venelased Teises maailmasõjas aitasid sellele kaasa, et üks kole režiim, mis ütles, et kõik slaavlased on ebaajaloolised rahvad ja tuleks ära hävitada - poolakad, leedukad, venelased - ja ega ka Eestit ei oodanud midagi head, ega Hitler ju riiki ka ei taastanud, et selle režiimi üle koos võideldi ja see sõda võideti. Kõiki sõdu muidugi ei võidetud.»

Loone ütles, et kolmandik meie kodanikest on venelased ning neil on lähedasi, kes surid Stalingradi lahingus või Leningradi blokaadis. «Ka see väärib mälestamist. Meie venekeelsetele kodanikele on see oluline ja seda olulisust me saame tunnustada.»

Loone sõnul on ka tema suur mure, et seda, mis toimub pronkssõduri ümber, tahavad kaaperdada äärmuslased. «See pidu ei lähe siit kunagi ära,» sõnas ta. «Küsimus on see, kuidas seda pidu teha niimoodi, et see on mingi asi, mida me tähistame koos. Et otsida välja see, mida me saame 9. mail koos tähistada.»

Loone selgitas varem sotsiaalmeedias lillede viimist pronkssõduri monumendile, märkides, et natside võidu korral oleks kõik eestlased kas tapetud või saksastatud. Loone avaldus tekitas Eesti poliitikute ja ühiskonnategelaste seas elavat vastukaja.

Postimees avaldab Loone Facebooki postituse muutmata kujul

Viisin pronkssõdurile lilli. Nagu ikka, tähistamaks Teise maailmasõja lõppu Euroopas, võitu Natsi-Saksamaa üle. See võit saavutati kümnete miljonite inimeste elude hinnaga.

Liitlaste võit Teises maailmasõjas on miski, mida eestlased ja venelased saavad koos tähistada.

Tuletan meelde, et Hitler ei taastanud Eesti Vabariiki, ei tunnistanud meie valitsuse järjepidevust ja mõrvas tuhandeid meie maa kodanikke (eestlasi, venelasi, juute ja teisi), nende hulgas ka minu vanatädi. Hitler sundis 1944 meie mehed kuritegelikult oma sõjaväkke, saksa natsipartei sõjaväkke. Mu vanaisa redutas lauda all talvel, et sellest pääseda, kuni lõpuks päästis ta kohalik arst, kes lõikas välja tema pimesoole (mil polnud midagi viga).

Natsionaalsotsialistide võidu korral oleks Eesti praegune vabadus olemata ja eestlased oleks kas tapetud või saksastatud. Kahjuks ei saavutanud Eesti oma vabadust kohe pärast Teise maailmasõja lõppu, meid liideti teise autoritaarse režiimiga - ent ka teadmine vabast Euroopast võimaldas meil rahvana ellu jääda ja nüüd kindlalt vabas riigis toimetada. Vabas riigis, kus ei ole «lubatud» ja «keelatud» meediakanaleid ning kus inimesed teavad, et oluline on sõnum, mitte selle avaldamise paik.

Venemaa on ja jääb meie naaberriigiks ja kolmandik meie kaaskodanikest räägib vene keelt. See on meie saatus. Tavalised venelased võitlesid Teises maailmasõjas oma riigi iseseisvuse eest. Kui me ei austa teiste iseseisvusvõitlust, mis alusel soovime siis, et nemad austaksid meie iseseisvusvõitlusi?. Venelastele on 9. mai tähtis. Kogu maailm teab, et võit saavutati nende vere hinnaga. Seda ei pea pisendama ja unustama.

Meil on aeg astuda 21. sajandisse, kaotamata mälestusi olnust, kuid lähtudes oma välispoliitikas juba uutest olukordadest. Teine maailmasõda lõppes 72 aastat tagasi. Stalini ja Hitleri võimu pole enam. Seda vana sõda ei tule edasi pidada. Eesti on suveräänne riik, Eesti ei algata uusi sõdu, ja meil on oluline vaadata tulevikku, keskenduda omaenda elanike heaolule, sellele, et kõik inimesed tunneksid siin ennast muretult ja turvaliselt, sõltumata emakeelest, soost, või elupaigast.

Loone tegi pärastlõunal Facebookis uue avalduse, milles püüdis selgitada oma seisukohti.

«Head Eesti ajakirjanikud ja FB sõbrad! Tuletan meelde, et see, mida ma pommitamise kohta ütlesin, oli väga lihtne. Kui eestlastel on keeruline tähistada võitu, siis kindlasti saab tähistada seda, et sõda lõppes. Sest sõja lõpp tähendas ka seda, et enam ei pommitatud, sest sõja jooksul pommitati meid karmilt,» kirjutas Loone.

Evelyn Sepp: Oudekkilt on ilmselt midagi olulisemat välja lõigatud, kui pimesool

Teenusmajanduse Koja tegevjuht, endine keskerakondlane Evelyn Sepp vihjas Loone avaldust kommenteerides, et talt on ilmselt midagi olulisemat välja lõigatud, kui pimesool.

«Paistab, et Eesti arstiteadus on imet teinud. Võimalik on olla isegi RK liige olukorras, kus välja on lõigatud midagi palju olulisemat kui pimesool,» kirjutas Sepp sotsiaalmeedias.

Valik reaktsioone Oudekki Loone väljaütlemistele

On see Oudekki Loone ikka õppejõud Tallinna Ülikoolis? Küll sealt saab igasugu tarkust.

— Meelis Atonen (@mellatonen12) May 10, 2017

Mis vabandus see on, @OudekkiLoone? Kus Euroopas "kukkusid pärast II Maailmasõda pommid"? Täname okupeerimise eest? https://t.co/Fj2gfnBPb0

— Matti Maasikas (@MattiMaasikas) May 9, 2017

Oudekki Loone väljaütlemised tekitasid elavat vastukaja juba eile

Eile keskpäeval viisid teiste seas pronkssõdurile lilli riigikogu keskfraktsiooni poliitikud Olga Ivanova ja Oudekki Loone.

«Ma olen käinud kogu aeg - sellel ajal, kui ma olen Tallinnas elanud - pronkssõdurile lilli viimas,» ütles Loone «​Aktuaalsele kaamerale». «Ma arvan, et see, et liitlased võitsid Teises maailmasõjas, on väärt tähistamist ja on Eestis väga väärt tähistamist. Meil ei oleks täna Eesti riiki, kui liitlased ei oleks toona võitnud.»

Loone rõhutas, et Euroopa võitles koos, hoolimata sellest, et paljudes asjades oldi erimeelsustel. «Täna, ma arvan, et Eestis on eriti mõelda, et kuigi Eesti vabadusega läks veel aega pärast Teist maailmasõda, siis see, et pommid ei kukkunud kaela, on ka Eestis päris oluline.»

Riigikogu väliskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Marko Mihkelson ütles, et riigikogu liige on küll oma tegevuses vaba, kuid on täiesti arusaamatu, kui peaministri erakonna poliitik annab lisaks üritusel osalemisele end Vene propagandakanalite käsutusse. Vene propagandakanalile Sputnik andis intervjuu Olga Ivanova.

«Ja mul on küll selline tunne, et Keskerakonna poliitikud täna ei mõtle mitte rahvuslikest huvidest lähtuvalt, ei mõtle selle peale, et me kõik võiks vaikselt mõelda, kes hukkusid selles koledas sõjas, vaid ilmselgelt on näha, et püütakse seda taaskord kasutada sisepoliitilistel eesmärkidel ja see on eriti kahetsusväärne,» kommenteeris Mihkelson.

Pärast seda, kui Loone sõnad olid meedias laia kajastust leidnud, teatas poliitik, et tema sõnu pommitamise kohta tõlgendati ebaausalt ning edastas kolmapäeval meediale selgituse.

Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja vahendatud Oudekki Loone teade

Riigikogu liige Oudekki Loone sõnas, et tal on kahju, et tema öeldu Eesti pommitamisest jättis inimestele täiesti vale mulje, sest intervjuus pidas ta silmas sõjakoleduste lõppu nii Eestis kui Euroopas.

Loone sõnas, et Tallinna, Narva ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt on ajalooline fakt, mida ei saa ümber lükata ning seda ta ka ei soovinud. «Rõhutasin, et kuigi eestlastel võib olla keeruline tähistada liitlaste võitu, sest see ei toonud meile vabadust, peame siiski meenutama selle koletu sõja ohvreid ja selle lõppu. Sõja lõpp tähendas ka seda, et enam ei pommitatud meie linnu ja inimesi, sest sõja jooksul pommitati meid karmilt,» rõhutas Loone.

Ta selgitas, et ta mõistab, miks «Aktuaalses Kaameras» öeldu tekitas arusaamatust, kuid ta kinnitas, et tema sõnu mõisteti välja jäetud konteksti tõttu valesti. «Minu lause kontekst oli sõja lõpp. See oli kontekst, et ajavahemikus 1941-1944 pommitati Tallinnat, Tartut, Narvat, Pärnut ja teisi Eesti linnu korduvalt, sõjas hävis meie normaalne elukeskkond, hukkusid tuhanded ja tuhanded inimesed. Seetõttu ongi võimalik head meelt tunda, et 9. maist alates vähemalt neid koledusi, aktiivset sõjategevust ei toimunud. Muidugi on traagiline, et Eesti sai vabaks alles 1991. aastal, aga teadmine vabast Euroopast andis meile kõigile jõudu omaenda vabadus ära oodata. Mind ajalootõdede väänamises või eestlaste kannatustest mööda vaatamises on ebaaus ja alusetu süüdistada,» ütles ta.  

Venemaa tähistab 9. mail Nõukogude Liidu võitu Saksamaa üle Teises maailmasõjas. Lääneriigid tähistavad 1945. aastal saavutatud võitu 8. mail. 9. mail tähistatakse Euroopas aga Euroopa päeva, märkides sellega Prantsusmaa välisministri Robert Schumani avaldatud deklaratsiooni, milles ta soovitas Euroopa riikide koostöö alusena luua Prantsuse-Saksa söe- ja terasetoomist ühitav ülemamet, millest hiljem arenes välja Euroopa Liit.