Arheoloogid on Vastseliina linnuses välja kaevanud üle 40 luustiku

Tartu ülikooli arheoloogiakabineti tehnik, luude uurimisele spetsialiseerunud Martin Malve uurib Vastseliina piiskopilinnuse juures asuvast 16.–17. sajandist pärinevast ühishauast leitud kuue jõhkralt tapetud inimese maiseid jäänuseid. Foto: Sille Annuk

Vastseliina piiskopilinnuses käivatel arheoloogilistel väljakaevamistel on välja tulnud üle 40 luustiku. arheoloogi hinnangul on tegu kesk-ja varauusaegse kalmistuga.

Kui aprilli alguses alustati Vastseliina piiskopilinnuse keskaja teemapargi arendamisel palverändurite maja ehitusega, avastasid ehitajad sõjahaua, mis tõenäoliselt on pärit 16.-17. sajandist, edastas sihtasutuse Vastseliina Piiskopilinnus esindaja. Hauas oli nelja mehe, ühe naise ja ühe nooruki säilmed.

Sel nädalal jätkunud väljakaevamistel on välja kaevatud kokku üle 40 luustiku. Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti luu-uurija Martin Malve sõnul on tegemist kesk-ja varauusaegse kalmistuga, kus enamus surnukehasid on paigutatud korrapäraselt.

Kui esimesed leitud luustikud kuulusid ilmselt sõjas tapetud inimestele, siis nüüd välja kaevatud luustikel ei ole sõjahaavu tuvastatud. Kaevamisalalt on leitud erinevas vanuses inimeste säilmeid. Maetute seas on on lisaks täiskasvanud naistele ja meestele ka lapsi. Enamus leitud luustikest olid maetud üksikhaudadesse, kuid arheoloogid on avastanud ka kolm ühishauda. Inimesed on alale maetud mitmes kihis.

Leidude hulgas on mõned sõled ja sõrmused.

Väljakaevamised Vastseliina linnuses jätkuvad mai esimesel nädalal. Säilmed viiakse uurimisele Tartu Ülikooli.