Välisministeerium sai lisaraha Washingtoni saatkonna tugevdamiseks

Sven Mikser. Foto: Eero Vabamägi

Välisminister Sven Mikseri sõnul leidis valitsuskabinet eile õhtul põhimõttelise heakskiidu saanud eelarvestrateegias lisaraha nii liitumiseks Soome loodava Euroopa hübriidohtude keskusega, Eesti jätkuvaks osaluseks Leedus paiknevas NATO energiajulgeoleku oivakeskuses kui ka selleks, et tugevdada Eesti saatkonda Washingtonis.

Mikser kirjutas sotsiaalmeedias, et seekordsete eelarvestrateegia läbirääkimiste selge prioriteet oli tervishoid ning kindlasti ei pea valitsus nende pikkade kõneluste lõpptulemust häbenema. «Saavutatud kokkulepe võimaldab kestlikul moel leevendada aastatepikkust muret selle elutähtsa valdkonna alarahastatuse pärast. Tarbijale (see tähendab patsiendile) tähendab heakskiidetud eelarvestrateegia aga tulevikus lühemaid ravijärjekordi,» kirjutas ta Facebookis.

Tema sõnul tähendab tervishoiu prioriteediks seadmine muu hulgas ka seda, et mitte kõik muude valdkondade rahataotlused ei mahtunud eelarvestrateegia ressursiraami. «Seda enam on heameel, et välisministeeriumi taotluste osas leidis lisaks koalitsioonileppes kokku lepitud lisarahale valitsuskabineti heakskiidu ka pakett, mis tagab vahendid Eesti liitumiseks Soome loodava Euroopa hübriidohtude keskusega ning Eesti jätkuvaks osaluseks Leedus paiknevas NATO energiajulgeoleku oivakeskuses. Samuti näeb eelarvestrateegia ette ressursi meie Washingtoni-saatkonna tugevdamiseks,» ütles Mikser, kelle sõnul on julgeolekukoostöö olulisemate liitlaste ja partneritega Eesti inimeste tervise ja toimetuleku kõrval üks selle valitsuse prioriteetidest.

Rääkides välisteenistuse tugevdamisest, ütles Mikser, et Eesti peab olema paremini valmis reageerima väliskeskkonna muutustele ning suutma ennetada väljastpoolt tulevaid ohte. «Sealjuures tuleb jätkata toimiva välismajanduspoliitikaga ja toetada Eesti ettevõtete eksporti ning pakkuda Eesti kodanikele kvaliteetseid konsulaarteenuseid,» ütles ta välisministeeriumi pressiesindaja vahendusel Postimehele.

Mikseri sõnul on Eesti Euroopa Liidu eesistumise edukus kogu valitsuse, mitte pelgalt välisministeeriumi prioriteet, kuid muidugi on ka välisteenistusele eelseisvate aastate jooksul esmatähtsateks töövaldkondadeks mitmed kogu Euroopa Liidu ees seisvad väljakutsed, mille lahendamisse tuleb panustada. Nende seas on tema sõnul rändekriis, võitlus rahvusvahelise terrorismiga, olukord Euroopa piiridel ja idapartnerluspoliitika edasiviimine.

«Kindlasti on võrdväärselt oluline toimivate liitlassuhete kinnistamine USAga. Panustamaks Eesti julgeoleku ja välispoliitilise seisundi kindlustamisse jätkab välisministeerium kampaaniat ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimisel, mis lubaks meil veelgi enam panustada rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorralduse ja kriisiohjesüsteemi arengusse. Samuti peab Eesti pidevalt investeerima koostöösse meie lähimate partneritega – Läänemere-äärsete riikidega,» rääkis Mikser, kelle sõnul tulebki nende ja veel mitmete eesmärkide saavutamiseks Eesti välisteenistust tugevdada.

Mikseri sõnul peab välisministeerium oma suurimaks varaks võimekaid töötajad, mistõttu investeeritakse eelkõige personaliarendustesse. «Samuti analüüsib välisministeerium oma kohalolekut Eesti jaoks olulistes pealinnades ning on võimalik, et mõningaid välisesindusi tuleb lähiajal tugevdada. Samas ei saa välistada, et mõnel pool tuleb esindatust ka koomale tõmmata,» ütles ta.

Ka on tema sõnul plaanis kaasajastada välisministeeriumi tööprotsesse ja muuta need kaasaegsete tehnoloogiate abil tõhusamaks. «Samuti vajab parandamist meie diplomaatide töökeskkond õige mitmes välisesinduses ning paraku tuleb senisest enam tegeleda ka meie diplomaatide ning nende pereliikmete turvalisuse küsimustega,» lausus minister.

Mikseri sõnul ei ole kõik prioriteedid arusaadavalt ühe aastaga täidetavad, kuid valitsuskoalitsioon on otsustanud välisteenistust tugevdada ja selles suunas ka liigutakse.