/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2017/04/13/6548659t1h84ae.jpg)
Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ütles, et tervishoiusüsteemi rahastamisest räägib valitsus järgnevad päevad ja nädalad, kuni riigieelarve strateegia saab tehtud ning välistas võimaluse, et kokkulepeteni ei jõuta.
Ratas välistas võimaluse, et tervishoiu rahastamises ei jõuta kokkulepeteni (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuskabinet jätkab ka uuel nädalal arutelusid tervishoiusüsteemi rahastamise üle. Kui töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski (SDE) pakkus lisaraha leidmiseks välja idee, et riik võiks hakata tasuma eakate eest sotsiaalmaksu, siis rahandusminister Sven Sester (IRL) teatas, et rahandusministeerium on teinud ettepaneku kasutada demograafiavalemit.
Loe lähemalt:
Vastates küsimusele kas peaminister pooldab Ossinovski või Sesteri plaani, jättis Ratas poole valimata ning ütles, et erinevaid lahendusi ei eksisteeri. «Terve valitsus ühiselt soovib tervishoiu jätkusuutlikku rahastusmudelit. Hoolimata ministri ametikohast ja -nimest on see soov valitsusel ühine. Siin ei ole erinevaid arvamusi.»
Ratase sõnul on jäänud vale mulje, justkui Sesterile ei sobiks Ossinovski pakutud tervishoidu lisaraha toomise viis. «Mis see tähendab, et ei sobi? See on vale mulje. Ma ei ole küll seda laua taga tundnud, et kellelegi see sobib ja kellelegi see ei sobi.»
Valitsus tegutseb Ratase lisaraha leidmise nimel ühiselt ja peaminister usub, et see ka õnnestub. «Plaanitud on kokkulepeteni jõuda aprillikuu lõpuks. Riigieelarve strateegia tuleb esitada aprillikuu lõpuks ja jätkusuutlik tervishoiusüsteem on üks osa sellest.»
Ratas välistas võimaluse, et kokkulepeteni ei jõuta. «Kindlasti jõutakse,» sõnas ta.
Minister Ossinovski ütles möödunud nädalal Postimehele, et tervishoid on olnud pikalt alarahastatud ning lahendusi on juba liiga kaua edasi lükatud. Nii pole tervishoiule lisaraha küsimine tema sõnul üks järjekordne taotlus teiste kõrval, vaid süsteemne probleem, mille lahendamine on möödapääsmatu.
Haigekassa on olnud miinuses 2013. aastast ja kasutanud tegevuseks oma reserve ning selle tulemust tunnetab patsient Ossinovski sõnul iga päev. Ta rääkis, et haigekassa täieliku pankroti vältimiseks on piiratud ravimahte ning lükatud edasi uute tõhusate ravimeetodite ja ravimite turule sisenemist, mis on omakorda toonud kaasa pikemad ravijärjekorrad. «Sellise olukorra jätkudes terendab mõne aasta pärast kogu Eesti ravisüsteemi kollaps,» ütles Ossinovski.
Postimees on möödunud nädala jooksul korduvalt püüdnud selgitusi paluda ka rahandusminister Sven Sesterilt, kuid seni pole see õnnestunud.
Valitsus arutas 10., 11. ja 13. aprillil riigieelarve strateegiat, kuid tervishoiuvaldkonna rahastamise küsimuses ei jõutud kokkulepeteni. Kui lepeteni ei jõuta, lubavad tervishoiutöötajad kuudepikkust streiki.
Loe lähemalt:
Pärast arstide streiki 2012. aastal sõlmitud kollektiivleping kehtis 2016. aasta lõpuni. Kuigi palganumbrite ning töökoormuse vaidlustel õnnestus kokkuleppele jõuda, lükkasid meedikud riikliku lepitaja tehtud pakkumise tagasi ja nõudsid riigilt lisagarantiisid, et lähiaastatel suurendatakse tervishoiu rahastamist. Tänavu on Eestis eriarstiabi katmata ravivajadus ligi 60 miljonit eurot.
Haigekassa arutas vahepeal, kas jagada meedikute palgatõusuks planeeritud ligi 24 miljonit mujale, kuid otsustati ära oodata valitsuse seisukoht lisaraha saamiseks.