Mõis: uues maailmakorras Venemaale suurriigina kohta ei ole

Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu kujunemas välja uus maailmakord, milles kasvab Saksamaa ja Jaapani tähtsus, samas Venemaaga ei taha keegi enam tegemist teha.

«Teise maailmasõja järgne maailmakord enam ei kehti. ÜRO julgeolekunõukogu on polariseerunud, ühel pool on Venemaa ja teisel pool teised. Mis sobib ühele poolele, ei sobi teisele poolele ja vastupidi. Uus maailmakord seisneb selles, et maailm elab ilma Venemaa nimelise suurriigita edasi. Saksamaale ja Jaapanile antakse pagunid tagasi, kuna Teisest maailmasõjast ja nende riikide toime pandud tegudest on möödas juba üle 70 aasta,» rääkis Mõis täna Tallinnas Yana Toomi büroo tellitud rahvusvaheliste suhete uuringu tutvustusel.

Mõis märkis, et rahvusvahelise geopoliitika analüüsifirma Stratfor analüütikute hinnangul tuleb 10 aasta pärast minna Venemaad aitama oma tuumaarsenali konserveerida, et sellest ei tekiks globaalset ohtu.

«Praegu on selge, et Venemaa on allakäigurajal. Suure riigi allakäik võtab aega umbes 30 aastat. Olin 1990. aastate lõpus Venemaaga tihedalt seotud, mäletan seda vaimustust, et Venemaa avaneb ja tuleb maailma tagasi. Ise läksin vene keele kursustele. Aga mis sellest kõik välja tuli? Pärast Sotši olümpiamänge tuli pööre, vallutati Krimm ära, venelased viisid oma mehed Donbassi,» rääkis Mõis.

Tema hinnangul on tõenäoline, et 2018. aastal toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused Venemaal ja pärast seda ei taha keegi enam Venemaaga tegemist teha.

«Venemaa on mänginud ennast täiesti nurka. Ükskõik mis Venemaal edaspidi ka ei toimuks, ütlen Venemaa huvilise ärimehena, nad on minu kaotanud. Mina ei lähe kindlasti enam Venemaale tagasi äri ajama. Globaalses maailmas on üks suur probleem ja see ei ole mitte Süüria, vaid Venemaa,» ütles Mõis.

Europarlamendi keskerakondlasest saadiku Yana Toomi büroo tellis uuringu, millest selgus, et 41 protsenti Eesti elanikest peab NATO liitlaste lisajõudude paigutamist Eestisse sõjaohtu suurendavaks. Nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas arvas seda samamoodi 41 protsenti. Samuti näitas uuring, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid pikendamist toetab 45 ja ei toeta 42 protsenti vastanutest.

• Loe lähemalt: 41 protsenti Eesti elanikest näeb liitlasvägede tulekus sõjaohu kasvu

Mõis ütles uuringut kommenteerides, et loomulikult ohustab Venemaa Eestit sõjaliselt ja liitlaste lisajõudude saabumine hoopis vähendab sõjaohtu. Et Kirde-Eesti elanikud teistmoodi arvavad, tuleneb Mõisa hinnangul sellest, et venelased usaldavad Putinit, kui suurt juhti, aga eestlastel ei ole olemas püha juhti.

Kommenteerides uuringu tulemusi Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide kohta, märkis, Mõis, et julgeolek on veel tähtsam kui majandus.

«Meil on väga problemaatiline naaber ja me peame tooma ohvreid majandusse, et tunda ennast julgelt. Kui 41 protsenti mõlemast rahvusest inimestest arvavad, et NATO sõdurite ja relvastuse toomine suurendab sõjalise konflikti ohtu, aga mis oleks teine variant? Teine variant oleks, et vene väed sõidavad meist lihtsalt üle. Siis sõjalist konflikti ei oleks, aga me vaidleksime taas 50 aastat hiljem, kas see oli vabatahtlik või okupatsioon. Eesti ühiskond on jõudnud järeldusele, et igal juhul on ohvriterohkem sissetungijale mitte vastu hakata,» rääkis Mõis.

Arutelul osalenud europarlamendi saadik Indrek Tarand märkis uuringu tulemusi kommenteerides, et ilmselt sõltub inimese vastus ka sellest, millises sõnastuses küsimus esitada. Küsimuse sõnastus oli: «2017 aastal suunatakse Eestisse teistest NATO riikidest täiendavaid sõjaväeüksusi. Missugust mõju võib see Teie arvates avaldada Eesti ja Venemaa suhetele?».

Tarandi sõnul võib küsimusest jääda mulje, et NATO saadaks justkui Eesti tahte vastaselt siia täiendavaid üksusi, kuigi tegelikult see nii ei ole. «Eesti eelmine ja ka praegune valitsus on ise avaldanud soovi, et siia tuleks liitlaste täiendavaid üksusi,» rääkis Tarand, lisades, et ta ei tea, kas tulemus oleks olnud teistsugune, kui küsimus oleks muud moodi sõnastatud.

Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide kohta leidis Tarand, et vastuseid mõjutas ilmselt ka see, millises valdkonnas vastaja tegutseb ja kas sanktsioonid avaldavad tema tegevusalale otseselt mõju. Ta lisas, et uuringus pole välja toodud konkreetseid arve, millisel moel sanktsioonid Eestile mõju avaldavad, seega on keeruline sellest mingeid järeldusi teha.

Ratas ja Tsahkna: liitlasüksuste saabumine ei tõsta ohutaset

Kommenteerides Yana Toomi büroo tellimusel läbi viidud uuringu tulemusi kinnitasid nii peaminister Jüri Ratas kui ka kaitseminister Margus Tsahkna, et liitlasüksuste paiknemine Eestis ei suurenda siin ohutaset.

«NATO ja Eesti kaitsevõime ei ole loodud mitte selleks, et minna kellegi vastu sõtta. See on loodud selleks, et tagada rahu liikmesriikide pinna. See on nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt,» ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.

Valitsusjuhi sõnul on Eestis väga tugev toetus sellele, et Eesti peab olema rahulik riik. «Eestis ei ole sõjahüsteeriale kohta,» ütles ta.

«Mingit ohtu ei ole,» ütles Ratas. «Keegi kaevikuid kaevama ei pea,» sõnas peaminister  ja lisas, Eesti ühiskonnas on toetus nii NATOle kui ka Euroopa Liidule kõrge.

Ratas lisas, et ta ei ole Yana Toomi tellitud uuringu tulemusi näinud.

Kaitseminister Margus Tsahkna ütles, et tal «puudub igasugune soov kommenteerida Yana Toomi tellitud uuringuid», nagu ka Toomi arvamusavaldusi Süürias keemiarelvade kasutamise kohta.

Kaitseministri sõnul ei pea ta vastutustundlikuks katseid ühiskonnas paanikat tekitada. Ta lisas, et selles osas paneks ta Yana Toomi ja [Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe] Mart Helme ühte patta.

Tsahkna märkis, et nendes piirkondades, kus NATO ei ole väga selgelt kohal, kasutab Venemaa seda olukorda ära. Ta tõi sellekohasteks näideteks Gruusia ja Ida-Ukraina. «NATO heidutus vähendab konflikte. See on sõjaline, aga ka poliitiline heidutus,» toonitas kaitseminister.

«Ärge kaevake kaevikuid, minge parem Kaitseliitu,» ütles Tsahkna. «Hirmuks ei ole mitte mingit põhjust.»