41 protsenti Eesti elanikest näeb liitlasvägede tulekus sõjaohu kasvu

Prantsuse sõjatehnika saabumine Tapale. Foto: Kaitsevägi

NATO kontingendi saabumine suurendab Eesti ja Venemaa sõjalise kokkupõrkke riski, leiab 41 protsenti Eesti elanikest, olenemata rahvusest, selgus uuringust, mille viis Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroo tellimusel läbi SaarPoll.

«Uuringu tulemused näitavad, et elanikkond hindab NATO relvajõudude toomist Eesti territooriumile hoopis teisiti, kui paljud Eesti poliitikud, kes suusõnaliselt hoolivad riigi julgeolekust väga. Enamik vastanutest usub, et see tegevus suurendab sõja riski Venemaaga või ei oma Eesti-Venemaa suhete jaoks suurt tähtsust. Võib-olla mõned vastajad arvasid, et veelgi kahjustada neid suhteid pole võimalik,» ütles Toom uuringut tutvustades.

«Seda on palju. Ma arvan, et see on päris tugev signaal, et midagi on valesti. Tuleb paremin selgitada, kommunikeerida, et mida nad siin teevad. Ma ütleksin, et iga asja on vaja õigesti turundada. Ka liitlaste kohalolekut siin. Kuigi mulle personaalselt see ei meeldi,» rääkis Toom neljapäeval pärast uuringu avaldamist BNSile.

Küsitlustulemuste kohaselt peab 18 protsenti NATO liitlaste kohalolekut Eestis sõjaohtu vähendavaks teguriks ja 25 protsenti näeb selles neutraalset mõju. 11 protsenti ei osanud vastata ja 5 protsenti ei soovinud sellel küsimusele vastata.

Võrreldes teiste Eesti piirkondadega oli Kesk-Eestis oluliselt rohkem neid, kes leidsid, et sõja risk Venemaaga kasvas tänu täiendavate NATO vägede saabumisele - selliseid oli Kesk-Eestis 56 protsenti. Seda arvamust jagas iga teine ​​vastaja Narvas. Kirde -Eestis tervikuna leidis sama 45 protsenti.

«Eriti huvitav on asjaolu, et pessimistide osakaal eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas on sama – 41 protsenti. Seega neid andmeid ei saa arvata välismaise propaganda või teabe puudumise pähe,» sõnas Toom.

Uuringu raames küsitleti veebruaris 1002 15-aastast ja vanemat inimest intervjuu vormis üle Eesti. Intervjuud toimusid nii eesti kui vene keeles.